ruumide-rent-LMK-madal2

Traditsiooniline üle-eestiline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 4.-10. oktoobrini. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel korral „Kohane ja võida!“.

Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames ka vabaühendustele pühendatud üritusi, mida viivad läbi maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid. Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.


Ettevõtlusnädalal jagub põnevaid sündmusi ka Tartu Loomemajanduskeskusesse!

AJAKAVA

5. oktoober LOOMEKA LOOD

Kell 15.00-17.00 Tartu Loomemajanduskeskuses, Kalevi 17

Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtjad jagavad kogemuslugusid erinevatele turgudele sisenemisest, veebis müümisest ja oma disainikeele väljatöötamisest.

  • Ekspordi lugu ettevõttelt Degritter (pärjatud Tartu parimate ettevõtjate autasustamisel kui edukaim alustaja Tartu Loomemajanduskeskuses 2019. aastal)
  • Amazon ja Anu Auna lugu
  • Disaini loomise lugu Liis Tiisveltilt (iLLIMOR)

6. oktoober LOOVA MÕTLEMISE TEHNIKAD (TÖÖTUBA)

Kell 14.30-16.00, Antoniuse õu, Lutsu 3

Töötoas tutvustatakse erinevaid loova mõtlemise tehnikaid. Osalejatel on võimalus praktikas läbi teha erinevaid loovaid ülesandeid ning avastada ja kasutama õppida uusi loovaid lähenemisi probleemidega tegelemisel või uute lahenduste väljamõtlemisel mistahes väljakutsetes.

Töötoa viib läbi Külli Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht, lektor ja koolitaja.


7. oktoober TARTU FILMIFONDI TUTVUSTUS

Kell 16.00-18.00, Tartu Loomemajanduskeskuses, Kalevi 17

Tartu Filmifond, mis tegutseb Tartu Loomemajanduskeskuse all, toetab Tartu linnas ja maakonnas teostatud audiovisuaalsete projektide produktsioone.

  • Milliseid projekte toetatakse?
  • Kuidas toimub koostöö fondi ja produtsentide vahel?
  • Tartus filmide tegemisest jagavad oma kogemusi tuntud produtsendid

 
Tartu Ettevõtlusnädalal pakutava programmiga saab tutvuda ja üritustele registreeruda veebilehel https://ettevotlusnadal.ee/tartu/
 
Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/
 
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

 

Alates 1. septembrist 2021 on Tartu Loomemajanduskeskuse juhiks Külli Hansen, kes eelnevalt on töötanud pikaajaliselt LMK-s projektijuhina. Loomemajanduskeskuse praegune juht Kristiina Reidolv alustab tööd Viimsi uue kultuuri- ja hariduskeskuse Artium juhina.

Külli Hansen on loomeettevõtja, ärinõustaja ja ettevõtluslektor. Talle on omistatud Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni ettevõtlusnõustaja IV kategooria. Ettevõtjana on Külli olnud tegev kunsti valdkonnas olles aastaid kunstigalerii juht, kuraator ja koolitaja. Ta on nõustanud loomeettevõtteid ja mikroettevõtjaid aidates neil välja töötada oma äriplaane, valida sobivaid ärimudeleid ja kasvustrateegiaid. Lektorina on Külli lugenud loenguid Tallinna Ülikoolis, Estonian Business Schoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus tema teemadeks on olnud äriplaneerimise, ärimudeli innovatsiooni, projektijuhtimise ja loova mõtlemisega seotud teemad.

Oma eesmärki LMK juhina kirjeldab Külli järgmiselt: „Tartu Loomemajanduskeskus koos Tartu Filmifondiga on hästi toimiv organisatsioon ja olulisel määral selle juhtimises muutuseid ei tule. Küll aga peame käima kaasas trendidega ja mõtlema tõsiselt sellele, kuidas loomemajanduse sektoris viia ellu digipööret, olla senisest veelgi keskkonnateadlikum, võtta suuremat sotsiaalset vastutust ning suurendada loomeettevõtete nähtavust veebis. Loomeettevõtjate jaoks on praegu väga põnevad ajad, sest just tänu erinevatele digitaalsetele uuendustele on ka kõige väiksematel ettevõtetel võimalik kasvatada enda äri rahvusvaheliseks ja saavutada edu. Oleme loomas toetus- ja mentorlusprogramme ettevõtjate toetamiseks ning kõiki, kes on uutest väljakutsetest inspireeritud, ootame keskusega liituma."

Samuti peab Hansen Tartu Loomemajanduskeskuse jaoks on väga oluliseks verstapostiks 2024 aastat, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn. Mitmed LMK projektid on kultuuripealinna tähtsündmuste hulgas ning  plaan on  neid järjepidevalt arendada, et pakkuda kultuurilisi tippelamusi just 2024. aastal. Töö  jätkub ka Tartu Filmifondi arendamise ning rahvusvaheliste produktsioonide toomisega Tartusse.

"Koostöö arendamine kohalikul ja rahvusvahelisel tasemel on kindlasti oluline eesmärk, et olla mõjusam ja silmapaistvam loomemajanduse kompetentsikeskusena," lisab Hansen. "Juba praegu toetame loomeettevõtluse arengut Gruusias ning algamas on nõustamistegevus Ukrainas. Usun, et Tartu Loomemajanduskeskus on parim paik, kuhu tulla oma loovaid ideid arendama ja kasvatama".

Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskuse nõukogu esimees Indrek Katušin: "Mul on väga hea meel, et Külli nõustus kandideerima. Ta on Tartu Loomemajanduskeskusega olnud seotud selle algusest peale. Ta teab ja tunneb sektorit väga hästi, olles ka ise ettevõtjana olnud tegev just loomemajanduses. Aastal 2024 on Tartu Euroopa kultuuripealinn ning LMK-l on suur roll selle juures ning Külli Hanseni teadmised ja kogemused tulevad kindlasti suureks kasuks plaanide elluviimisel."

Tartu loomemajanduskeskus on alates 2009. aastast Tartus tegutsev loomevaldkonna katusorganisatsioon, mis ühelt poolt koordineerib loomemajandust Tartus, viies läbi koolitusi ja organiseerides erinevaid üritusi, ning teisalt on ettevõtlusinkubaator, mis pakub loovettevõtjatele nõustamist ning inkubatsiooniteenust. Loomemajanduskeskus on ka üks ärifestivali sTARTUp Day ja Estonian Fashion Festivali korraldajaid. Iga aastaga on üha populaarsem Tartu loomemajanduskeskuse korraldatud Tartu noore kunsti oksjon. Loomemajanduskeskus koordineerib ka Tartu filmifondi tegevust.


5. augustil avab Tartus Aparaaditehases Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant Kristel Kalda kogukondliku sõltumatu raamatupoe Biblioteek, mis koondab raamatusõpru regulaarselt koos käivasse lugemisklubisse, korraldab raamatuesitlusi ja pakub nii lastele kui suurtele võimalust ka kohapeal aega veeta. 

Hoolikalt valitud kirjandusteoste hulgast leiab poest nii ilu- kui teadmiskirjandust, laste- ja noorteraamatuid, elukunstiteoseid kui ka väikese valiku muukeelset kirjandust.

"Kuna Eestis ilmub aastas üle 3500 erineva teose, siis Biblioteek aitab oma eelvalikuga parimad teosed lihtsamini üles leida. Eriline rõhk on lõunaeesti kirjandusel ning Eesti autorite tutvustamisel välismaalastele – poest leiab terve riiulitäie teistesse keeltesse tõlgitud eesti kirjandust. Lisaks uutele raamatutele on müügil valik kasutatud raamatuid," tutvustab uue raamatupoe valikut Biblioteegi idee algataja ja üks asutajatest Kristel Kalda.

Biblioteegis on lisaks raamatuelamuste saamisele võimalik toetada ka kohalikke ettevõtteid. Esindatud on erinevad Lõuna-Eesti väiketootjad, näiteks nagu Põlvas tegutsev Tillu Kohvik oma suupistetega ning Setomaal asuv Uma tettü looduslikult puhaste jookidega. Raamatupood teeb koostööd ka Eesti ühe teadlikuma teekultuuri edendaja Chado teepoega, kelle ainulaadne teevalik on samuti Biblioteegis saadaval ning kohapeal tarbimiseks. Gruppidele korraldab Biblioteek  ettetellimisel tee- ja raamatusoovituste õhtuid.

Bibilioteek asub Tartus Aparaaditehases (Kastani 42, 1. sissepääs) ja ootab alates 5. augustist raamatusõpru ja teegurmaane esmaspäevast reedeni kell 10-18 ning laupäeviti kell 11-16. Biblioteegi avamine on osa ka 2. augustil algava armastusfilmide festivali Tartuff programmist.

Raamatupoe loomist toetas Hooandja ühisrahastusplatvormil enam kui 180 inimest ning lisaks asutajale Kristel Kaldale kuulub Biblioteegi meeskonda ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia nominent Joosep Vesselov.

Kristel Kalda on Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant ning lisaks Biblioteegile koordineerib Kristel ka lugemisklubi “Trükimust ja pool pokaali”.


Kontakt:
Kristel Kalda
Raamatupood Biblioteek
Kastani 42, Tartu
Tel 5288 746
www.facebook.com/raamatupoodbiblioteek

28. mail algusega kell 18 toimub taas Tartu noore kunsti oksjon.
Oksjon toimub Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17 saalis) ning virtuaalselt Osta.ee keskkonnas.

Sellekevadisele oksjonile laekus ligi 300 tööd, millest välja valitud sai 69 kunstniku 71 tööd. Selle aasta valikust leidub nii juba teada tuntud nimesid noore kunsti oksjonilt ja mujaltki (näiteks Liisi Örd, Alar Tuul, Edward von Lõngus, Alexei Gordin), kuid ka uusi noori tegijaid, kelle tähelend kunstimaastikul on veel alles ees. Oksjoni projektijuhi Eliise Marie Nõgeli sõnul on selle aasta valik mitmekesine - maali ja graafika kõrval torkab silma digitaalmaalide suurem osakaal võrreldes varasemate aastatega ning tehnikas eristuvad ka veel näiteks Maryliis Teinfeldt-Grinsi raamitud tikand, Laivi lõuendile kantud tekstiilne autoritehnika, aga ka Edward Von Lõnguse stencil tehnikas “Viimne kohtupäev”. Viimase töö alustab oksjonit ka kõrgeima alghinna juurest (2021€).

Madalaimast alghinnast (1€) alustasid oksjonit kunstnik Talia tööd “Smile!” ja “Tranquile”, neljapäeva pärastlõunaks olid mõlema töö hinnad tõusnud aga üle 200€.

Kogu oksjoni valikuga saab tutvuda https://www.osta.ee/kategooria/tartu-kunstioksjon, samal lehel saab ka oksjoni lõppemiseni töödele pakkumisi teha.

Tartu noore kunsti oksjon toimub Tartu Loomemajanduskeskuse algatusel igal kevadel ja sügisel juba alates 2009. aastast. See on ainulaadne just noorte kunstnike loomingu müügile ja tutvustamisele pühendunud kunstioksjon Eestis. Toome avalikkuse ette nii uusi loojaid, kelle tähelend on alles ees kui ka esitleme oksjonil noori professionaalseid kunstnikke nende tiputeostega. Eesmärk on pakkuda põnevat ja head kunsti nii esmasele kunstiostjale kui ka pühendunud kollektsionäärile.

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Läti partneriga Green and Smart Technology Cluster ja Rootsi partneriga Emax Sweden Economic Association korraldasid rahvusvahelise projekti BE the Future raames 6-kuulise koolitustsükli, mille käigus õpilased said proovida, mida kujutab ettevõtjaks olemine.

Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust enda kui tööandja võimalikkusest tööturul, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Koolitustsükli jooksul said 75 noort testida ja arendada enda ärilist mõtlemist reaalsetes olukordades, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas, küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning osalejatele pakuti tipptasemel mentortuge. Programm toimus inglise keeles.

2020. aasta novembris alanud projekti esimese koolitustsükli käigus loodi 9 ettevõtlusideed ning 6 kuu jooksul nõustasid noori Tartu Loomemajanduskeskusest mentorid Külli Hansen, Karin Sepp ja Katrin Tegova.

Tüdrukud kaitsesid oma ettevõtlusideid, nende edasiarendusi ning projekti käigus saavutatud tulemusi žürii ees 18. aprillil ning parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Orange 1 äriideega Enough ja Eesti-Läti meeskond Pink 2 ideeprojektiga SK1N. Enough’i visiooniks on üles ehitada platvorm, mis pöörab tähelepanu vaimsele tervisele, müües positiivsete sõnumitega T-särke, mille tulust 10% läheb heategevusele. SK1N tooteportfelli kuuluvad keskkonnasõbralikud unisex vegan ilutooted. Nii Enogh'i kui SK1Ni tegemistega saab kursis olla Instagramis. Võtjatiimid sõidavad võidureisile Berliini tutvumaks sealse ettevõtluse ökosüsteemiga.

Žüriisse kuulusid ülemaailmse meediakompanii Httpooli esindaja Aiga Kalbjonoka Lätist, Örebro maakonna halduskogu strateegijajuht Åsa Lindin Rootsist ning rõivadisainer Kairi Lentsius Eestist.

Eestipoolne projektijuht Karin Sepp: “Projekt näitas, kui suur on noorte tütarlaste huvi ettevõtluse vastu ning nõudlus BE The Future sarnaste programmide järele, kus päriselt reaalses elus saab oma ideid ja oskusi testida. Nii organiseerijad, mentorid kui ka žüriiliikmed olid ääretult positiivselt üllatunud lõpuesitluste tasemest ning professionaalsusest. Projekti käigus saime teada, et noortele on olulisteks teemadeks keskkonnasõbralikkus, paljudele neist olulised ka unisex ja vegantooted. Lisaks peab nentima, et noored orienteeruvad väga hästi brändimaailmas ning neil on justkui intuitiivne oskus neid ise luua. Ka korraldajatele oli projekti esimene tsükkel suurepärane kogemus.”

Projekti BE the Future, mis tutvustab ettevõtlikku ellusuhtumist läbi parimate kogemuslugude, inspireerivate coach’ide ning toetavate mentorite kaasamise, teine koolitustsükkel algab sügisel 2021, kus programmi võetakse järgmised 75 tütarlast Eestist, Lätist ja Rootsist. Be the Future leiab aset kolme aasta jooksul (veebruar 2020 - detsember 2022), mille jooksul toimub kokku kolm koolitustsüklit.

Projekt “Be The Future” on rahastatud Euroopa Regionaalfondi Kesk Läänemere programmi 2014-2020 vahenditest.

Loe lähemalt projekti kohta:
http://bethefuture.global/
https://bit.ly/3aFxKOm

Rohkem infot:
Karin Sepp
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+37253412371

Tartu Loomemajanduskeskus on Gruusias läbi viimas Eesti Välisministeeriumi poolt rahastatud projekti "Going Global Georgia”, mille eesmärk on toetada Gruusia mikro-ja väikeettevõtjate ekspordisuutlikkust. Projekti esimene tegevus - koolitus, mille tulemusena õppisid osalejad kasutama Facebooki ja Instagrami võimalusi enda äriideede, ettevõtete ja toodete reklaamimiseks ning müüginumbrite suurendamiseks, jõudis edukalt lõpule. Kursusel osales 42 koolitatavat, kes andsid koolitusele väga positiivset tagasisidet ning tunnistasid, et kursus vastas nende ootustele või isegi ületas neid. Erilist tänu pälvis koolituse läbiviija Jaan Kruusma ettevõttest 7Blaze, kes suutis väga professionaalselt kaasata kõiki osalejaid ning muutis ka keerukamad teemad mõistetavaks.

Koolitaja Jaan Kruusma: “Rõõm oli näha end koolitamas nii palju aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi. Vaatamata koolituse virtuaalsele formaadile, tundsin, et sain hea kontakti osalejatega ning info ja ideed jõudsid nendeni. Hästi on teostatud korralduslik pool: seminarid on jaotatud mitmele päevale, mis annab võimalusele teemasid rahulikult läbi võtta ning osalejatel end ka praktiliste ülesannetega proovile panna.”

Projekti “Going Global Georgia” eesmärgiks on Gruusias asuvate väike- ja mikroettevõtete ning ettevõtluse õpetajate ettevõtlusalaste teadmiste ning kompetentside suurendamine eesmärgiga tõsta nende oskuseid veebikeskkondade kasutamisel. Projekt kestab 31. detsembrini 2021.

Koolitusel osalejate toetamiseks ja saadud teadmiste paremaks rakendamiseks luuakse kohalik toetusvõrgustik ja viiakse läbi praktilisi seminare. Projekti lõpus toimub ka eesti koolitajate sõit Gruusiasse, kus toimuvad viimased täiendkoolitused ja seminarid.

Projekti koolitajateks on Eestis tunnustatud oma ala eksperdid Jaan Kruusma (Facebook ja Instagram), Kadri Ronk (Google Ads), Indrek Põldvee (LinkedIn), Victoria Silber (Etsy) ja Mihkel Moosel (Amazon).

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

“Maastikud ja kehad” on Saksa lavastaja ja filmitegija Daniel Kötteri viieosaline lavastusteseeria, mille viimane osa “Põlevkivi” produtseeritakse Eestis.

Kokku uurib Kötter kaevanduspiirkondi Saksamaal, Lääne-Paapuas, Kongos ja Eestis, Ida-Virumaal. Koostöös muusikute, etenduskunstnike ja kohalike kaevuritega uuritakse projekti käigus ressursside (koltan, kuld, pruunsüsi, põlevkivi) kaevandamise mõju maastike muutumisele ning sellest tulenevat elukeskkonna muutumist ning mõju inimestele. 

Uurimusega Ida-Virumaa kaevanduste piirkonnas alustas meeskond juba 2021. aasta veebruaris. Projekt keskendub põlevkivi kaevandamisele Euroopa äärealadel ja selle territoriaalsele mõjule Eesti vene vähemustele.

Ida-Virumaa kaevandusi peegeldava lavastuse “Põlevkivi”, alapealkirjaga “Maastikud ja kehad nr 5” teatriprojekti showing, vestlusringid ja filmiõhtu toimuvad augustis 2021 Tartus ja Narvas. Lavastuse maailma esietendus toimub Saksamaal, rahvusvahelise etenduskunstide festivali Weimar Kunstfest raames septembris 2021, kui esitletakse kõiki viit osa lavastusteseeriast “Maastikud ja kehad”.

“Põlevkivi” lavastusprojekti käigus saavad kokku Saksa lavastaja, eesti antropoloogid, Ida-Virumaa juurtega bändi KEETAI, eesotsas noore andeka muusiku Pavel Zionoviga, piirkonnas elavad eestivenelased ning kaevurid. Eesmärgiks on tutvustada Ida-Virumaa kaevanduste sulgemise ehk PÕXIT-iga seotud probleemistikku ja keskkonnaõigluse teemat publikule üle Eesti. Käesoleval suvel toimuvad Tartus ja Narvas teatriprojekti showing, vestlusringid, Daniel Kötteri filmiprogrammi ja filmiõhtu põlevkivi kaevandamise teemal. 

Eesti esietendus leiab aset uue rahvusvahelise etenduskunstide festivali Performa Borealise pilootfestivalil 2022. aasta suve lõpus, mis on Tartu Loomemajanduskeskusel plaanis kutsuda ellu Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 raames. Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Performa Borealise teemaks on sotsiaalselt vastutustundlik ja keskkonnateadlik teater.  

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv: “Meie jaoks on ühelt poolt oluline tutvustada Eesti publikule interdistsiplinaarseid lavastajaid Euroopa kaasaegsete etenduskunstide skeenelt ning teisalt tõsta fookusesse nii sotsiaalsed kui keskkonnaalased teravad probleemipüstitused, millel on globaalne haare”. 

Daniel Kötter on Saksa teatrilavastaja ja filmirežissöör, kes ühendab eksperimentaalfilmi tehnikaid performatiivsete ja dokumentaalsete lavastuselementidega. Tema filme on näidatud kogu maailmas arvukatel filmi- ja videokunsti festivalidel, galeriides, teatrites ja kontserdisaalides. Tema dokumentaalfilm “Hashti Teheran” (2017, 60 ') võitis 2017. aastal Saksamaa lühifilmide eriauhinna. Samuti on ta lavastanud mitmeid interdistsiplinaarseid dokumentaalteatri lavastusi, mida on esitletud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel.

“Põlevkivi” produtsentideks on Tartu Loomemajanduskeskus ja MTÜ Prothemus.

Projekti toetavad Tartu linnavalitsus, British Council, Eesti Kultuurkapital ning Goethe Instituut ja Doppelpass, Kulturstiftung des Bundes (Saksamaa). 

Tartu Loomemajanduskeskus alustab koolitustega Gruusias.

Tartu Loomemajanduskeskus alustab Gruusias projektiga “Going Global Georgia”, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Projekti avaüritus toimub 13. märtsil Zoom keskkonnas ning sellel astuvad üles Tartu Loomemajanduskeskuse ja projekti Gruusia partnerorganisatsiooni Crystal Consulting esindajad. Tervitussõnad ütleb Eesti Vabariigi suursaadik Gruusias Riina Kaljurand.

Projekti “Going Global Georgia” eesmärgiks on Gruusias asuvate väike- ja mikroettevõtete ning ettevõtluse õpetajate ettevõtlusalaste teadmiste ning kompetentside suurendamine tõstes nende oskuseid veebikeskkondade kasutamisel. Erilist tähelepanu pööratakse naisettevõtjate koolitamisele. Projekti tegevuste kaudu on kavas suurendada projektis osalevate ettevõtete käivet, tuntust ning ekspordivõimekust. Projekti raames pakuvad Eesti koolitajad veebikoolitusi, mis annavad baasteadmiseid erinevate sotsiaalmeedia kanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) ning Google, Amazoni ja Etsy keskkondade kasutamisest ettevõtluses. Koolitusi viivad läbi tunnustatud eksperdid ja oma valdkonna praktikud Jaan Kruusma, Kadri Ronk, Indrek Põldvee, Victoria Silber ja Mihkel Moosel. Koolitusel osalejate toetamiseks ja saadud teadmiste paremaks rakendamiseks luuakse kohalik toetusvõrgustik ja viiakse läbi praktilisi seminare. Projekti lõpus toimuvad koolitussessioonid Gruusias - Tbilisis ja Kutaisis.

Koolitusprogrammi kandideeris ligi 160 inimest, kelle hulgast valiti välja 50 osalejat.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv kommenteerib projekti järgnevalt: “Meil on hea meel, et saame Välisministeeriumi abiga pakkuda tuge Gruusia mikroettevõtetele ning ka loomevaldkondades tegutsevatele ettevõtlikele inimestele. Huvi koolitustel osalemise vastu on olnud üle ootuste suur, mis näitab, et meie koolituste teemad on asjakohased ning vajalikud ettevõtete arendamisel.”

Projekt kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis.

Rohkem infot projekti kohta leiab SIIT

Külli Hansen
projektijuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 510 6865

Tartu Loomemajanduskeskus aastal 2020

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis. Tartu Loomemajanduskeskus on 2020. aasta lõpu seisuga tegutsenud 11 aastat.

Eelinkubatsioon ja inkubatsioon

2020. aastal uuendas LMK oma eelinkubatsiooni kui inkubatsiooniprogrammi. LMK korraldas Tartu linna ettevõtluse tugistruktuuride koostööformaadi Start-up Tartu raames eelinkubatsiooni koostöös Tartu Ärinõuandlaga ning lisaks LMK traditsioonilisele inkubatsiooniprogrammile kutsus ellu koos Tartu Teaduspargiga ühisinkubatsiooni Gaming meets film.

LMK ja Tartu Ärinõuandla eelinkubatsioonis osales 2020. aasta sügisel 25 ettevõtet, kellest äriplaani kaitses 22. Seega 2020. aasta lõpuks on eelinkubatsiooni läbinud 11 aasta jooksul 227 ideed ja äriplaani kaitsnud 214 ettevõtet. 

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis olid 2020. aastal 22 ettevõtet, neist 13 olid uued ettevõtted, mis liitusid 2020. aastal. Inkubantide arv suurenes 2020. aastal hüppeliselt. LMK inkubatsioonis olid järgmised ettevõtted: ResonareDesign OÜ, Elamusdisaini Agentuur OÜ, Kadipuu OÜ, ILLIMOR OÜ, Loovhoog OÜ, Turdleht OÜ, Ö Stuudio OÜ, OÜ Metsaliisu, OÜ Puudrinägu, MAE Kosmeetika OÜ, Tchulana OÜ, MTÜ Kodavere Pärimuskeskus, MTÜ Homo legens, Kratlandia OÜ, Lillevoog OÜ, Ateljee Mandil OÜ, Psühhoteek OÜ, Klotsivabrik OÜ, Kuul OÜ, Degritter OÜ, Geomeetriline Loom OÜ ja Sing Sale Pro OÜ. Seega LMK põhiinkubatsiooni on aastatel 2009–2020 läbinud kokku 141 ettevõtet.

LMK pakkus koroonakriisi tingimustes inkubantidele ja rentnikele erinevaid tugimeetmeid.

Inkubatsiooni raames toimusid 2020. aastal kevadel ja sügisel veebikoolitused, mis olid keskendunud eelkõige digiturundusele. 

Toimusid veebikoolitused „LMK x digiturundus“:

  • Kuidas koostada pressiteateid ja suhelda meediaga? Koolitus toimus 8.05.2020, koolitaja Katrin Tegova.
  • Kuidas turundada edukalt Facebookis ja Instagramis? Koolitus toimus 15.05.2020, koolitaja Katrin Tegova.
  • Kuidas Google Ads aitab sul jõuda õigete klientideni? Koolitus toimus 22. ja 29.05.2020. Koolitaja Kadri Ronk.
  • Kuidas hinnata Amazonis müümise potentsiaali ja teha turu-uuringuid? Koolitus toimus 5.06.2020. Koolitaja Mihkel Moosel.
  • Kuidas turundada ja müüa edukalt Etsy-keskkonnas? Koolitus toimus 4.,11.,18.,25.09 ja 2.10.2020. Koolitaja Victoria Silber. Osales 34 inimest, nendest 10 olid Tartu LMK ja 9 Tallinna Loomeinkubaatori inkubandid. 
  • LinkedIn praktiline töötuba. Koolitus toimus 9.10.2020, koolitaja Indrek Põldvee. 

Koolitustel osales kokku 87 inimest.

LMK alustas koos Tartu Teaduspargiga ühisinkubatsiooni gaming meets film.

Koostöö seisneb mängu- ja filmitööstuse valdkonna iduettevõtete inkubeerimise ja vastava kompetentsi edendamisel Interreg Kesk-Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Explorers - Exploring New Markets for Central Baltic Games Industry projekti ja Interreg Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Sea Game Incubation, mille mõlema projekti partneriks on Tartu Teaduspark. Esimeses õppeprogrammis osalevad 5 filmi- ja mängunduse taustaga ettevõtet: Maru VR, Revolver Film, Tartu Multifilm, VR Blueray, OWALO.

LMK tiim uuendas inkubatsiooniprogrammi „tailor-made“ lähenemisega – inkubatsiooniprogrammi on oodatud nii alustavad loome-ettevõtted kui ka juba tegutsevad ettevõtted, kes soovivad oma äriplaani uuendada, tegevushaaret laiendada või liikuda edasi uutele rahvusvahelistele turgudele. Nii ettevõtlusalaseid ja mentorite konsultatsioone kui koolitusi pakuti vastavalt iga inkubandi vajadustele. 

Mentorid

LMK alustas nii äri- kui loomevaldkonna mentoriprogrammi loomist. LMK-l on 2020. aasta lõpu seisuga 7 lepingulist mentorit - Triin Kask, Triinu Pungits, Katrin Tegova, Kadri Ronk, Meelis Luht, Piret Vapajeva ja Anneli Ahven. Mentorkohtumisi inkubantidega toimus 2020. aastal kokku 83.

Välismessid ja kontaktreisid

LMK toetas aastal 2020 kahe inkubandi välisreise:  Kuul OÜ, 15.-19.01.2020 Berliini Fashion Week’I külastamine, OÜ Psühhoteek, 12.-14.06.2020 Cesises partneritega kohtumine.

Auhinnad

Konkursil „Parim ettevõtja 2019", mis korraldati 2020. aasta novembris, tunnistas Tartu Linnavalitsus edukaimaks alustajaks Tartu Loomemajanduskeskuses ettevõte Degritter OÜ. Lisaks sai Degritter ka Luminori auhinna. Degritter on Tartu Loomemajanduskeskuses läbi aegade kõige võimsam alustaja. Nad on paari aastaga teinud meeletu hüppe müügitulus, mis tuleb 99% ekspordist. Nende tähtsamad välisturud on USA, Aasia, Suurbritannia ja Saksamaa, kus neil on tänaseks juba 45 edasimüüjat. Nad oskavad edukalt kombineerida tootearenduses innovatsiooni ja väga head disaini.

Tartu Loomemajanduskeskus tunnustas 2020. aastal tublimaid keskuse ettevõtjaid üritusel “Siilid ämbris”.  LMK aasta ettevõtja tiitli ja eksportija tiitli pälvis Degritter, aasta uustulnukaks valiti Loovhoog, aasta hüppe kategoorias premeeriti 3D-prinditud siiliga Psühhoteeki. Aasta kolleegiks valiti Tartu Loomemajanduskeskuse konsultant Juta Kuhlberg. Üle anti ka legendaarne Kuldne Ämber, mille sel aastal sai parima ja värvikamalt esitatud "ämbriloo" eest Antoniuse Õue stuudiokompleksis tegutsev nahakunstnik Tiina Andron. 

Ettevõtluse hackathonid 

  • LMK aitas kaaskorraldada Arts and robots hackathoni koos Garage 48-ga. Tartu Loomemajanduskeskuse eriauhind (1-aastane inkubatsiooniprogramm) läks tiimile “SŠŠUUUUŠSHH”, kelle ideeks oli akustiliste plaatide valmistamine ruumi akustika kontrollimiseks.
  • Eelinkubandid ja inkubandid said tänu LMK panustamisele osa ettevõtlusfestivalist sTARTUp Day 2020. 2020 sTARTUp Day demoalal osalesid Kuul OÜ ja Degritter OÜ, Inga Koppel tutvustas ärifestivalil Johannes Pääsukese multimeediakeskuse ja filmistuudio ideed. LMK kutsus esinema Anna Talvi (Starlight lava). Festivali tiimi ametlik rõivabränd LMK inkubandilt – k u u l. 
  • Ajujahil sai LMK eriauhinna (1-aastane inkubatsioonipakett) A Story/Jutupesa. Ettevõtlusnädala raames toimus LMK-s traditsiooniline ühisüritus “Ajujaht x Tartu Loomemajanduskeskus: Ettevõtluse loomeloogika“.
  • Tartumaa Loometalgud toimusid sel aastal esimest korda. Tartumaa Loometalgud oli häkatoni stiilis nädalavahetus, mis põhines võrumaalaste ürituse Vunki mano! meetodil, kus igaüks sai osaleda maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Kodavere tiim pälvis Tartumaa Loometalgutel LMK eripreemia, milleks oli 1-aastane inkubatsioonipakett.
  • LMK jagas auhinna KEDGE Business Schooli poolt korraldatud rahvusvahelisele tudengitiimide  konkursile. Aastase inkubatsiooni auhind anti üle ideele „Myart“- best student team presentation in Hack the crisis – creativity for start-up entrepreneurship.

LMK tiim koostas „Tartu Loomemajanduskeskuse arengukava kuni aastani 2024“. Samuti hakkas LMK andma välja infokirju regulaarsusega 2 korda kuus.

LMK välisprojektid

LMK osales 2020. aastal uutes välisprojektides:

    • Interreg Kesk-Läänemere programm, BE the Future – 3-aastat kestev projekt.

Põhipartner: Emax Sweden Economic Association.

Partnerid: Green and Smart Technology Cluster, Läti ja LMK.

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Läti partneriga Green and Smart Technology Cluster ja Rootsi partneriga Emax Sweden Economic Association alustasid 2020. aastal rahvusvahelist projekti BE the future. Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust enda kui tööandja võimalustest tööturul, kujundada nende hoiakuid ettevõtlustegevuste suhtes ning julgustada testima oma äriideid, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Programm pakub võimalust noortele testida ja arendada ärilist mõtlemist, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas,  küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning saada tipptasemel mentortuge terve programmi jooksul. Programm toimub inglise keeles.

Projekti käigus juhendatakse, treenitakse ja mentordatakse 225 kolme erineva riigi noort tulevast naisettevõtjat läbi õpilasfirmade arendamise. Projekti jooksul luuakse vähemalt 50 õpilasfirmat, mille kaudu praktiseeritakse ettevõtlikku mõtlemisviisi reaalses elus. 

    • Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture Short-term networks esitatud projekt Nordic Community Arts network. 

Põhipartner: Culturelab, Cesis, Latvia (culturelab.com)

Partnerid: Tartu LMK ja Virserum Konsthall, Kalmar, Rootsi

Kogukonnakunsti arendamisele suunatud projekti pikkus on 12 kuud.

LMK osales ka väiksemates nii Eesti ja välisprojektides.

LMK ellukutsutud initsiatiivid

  • Eesti Moe Festival

Estonian Fashion Festival toimus 2020. aastal 10. - 12. juunini ja esmakordselt online´s. Festivali peavõitjaks pärjati Annika Kiidron, kes sai kutse osaleda septembris toimuval International Young Designers Contestil Kiievis. Effil esitlesid 30 noordisainerit oma loomingut tervele Baltikumile. Kolme väga omanäolist moeetendust koondav Eff on iga-aastane Tartus toimuv suursündmus, mis keskendub eelkõige jätkusuutliku moe popularseerimisele ja disaineritele ekspordivõimaluste pakkumisele. 

Estonian Fashion Festival 2020 pakkus moeloomingu kõrval vaatajatele kodudes ka korralikku šõud kümne erineva meediakanali kaudu. Tartu vanim moeetendus Mood-Performance-Tants 2020 näiteks esitles disainerite loomingut lühifilmide formaadis. Kõik filmid lavastas koreograaf Hanna Junti, lähtudes eelkõige moekollektsioonide kontseptsioonist.

OmaMood 2020 moeetendus toimus otseülekande formaadis aga otse Rahvusarhiivi hoonest. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast alguse saanud moeetendus suutis tänu tugevale meeskonnale tutvustada otseülekande vahendusel kümne eesti disainerite kollektsiooni kokku 79 komplektiga, mida esitlesid 45 modelli.

LMK korraldas Antoniuse moeetendust. Selleaastasel Antoniuse moeetendusel sai näha aga 11 disaineri kollektsioone, kes esindasid nii naiste-, meeste-, laste- kui ka aksessuaarikollektsioone. Eelkõige ready-to-wear disainidele keskenduv Antoniuse moeetendus toimus juba kolmandat aastat järjest Eesti Rahva Muuseumi hoones.

  • Tartu Noore Kunsti Oksjon

Tartu Noore Kunsti Oksjon toimus Covid-19 tõttu 2020. aastal vaid 1 korra. Töid laekus 250, mille saatis 117 kunstnikku. Enampakkumisel oli 62 värsket kunstiteost 55 erinevalt kunstnikult. Enampakkumine leidis aset nii Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) kui ka samaaegselt Osta.ee keskkonnas. 

Oksjon osutus üllatavalt edukaks, uue omaniku leidsid 61 teost.  Kõige kõrgem hind: Edward von Lõngus "Surmatants" summaga 9999 eurot. 

  •    Tartu Filmifond

    • 2020. aastal Tartu Filmifondi poolt toetatud filmid:

Tartu Filmifond toetas 2020. aastal kokku 9 filmi, millest 8 on uued filmid ja 1 Tartu Filmifondi poolt 2019. aastal toetatud filmile “Fred Jüssi. Olemise ilu” tehtud lõpumakse. Kokku toetati 3 eesti mängufilmi, 4 dokumentaalfilmi ja 2 lühifilmi. Taotluste arv suurenes hüppeliselt. 

Tartu Linnavalitsuse otsusega said sel aastal Tartu Filmifondist mängufilmidest toetust Jaak Kilmi "Tagurpidi torn" (tootja Stellar Film), Ergo Kulla "Soo" (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Productions) ja Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia "Apteeker Melchior" (tootjad Taska Film, Nafta Films, Hansafilm ja Apollo Film Productions). Dokumentaalfilmidest toetati Klaasmeri produtseeritud Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi "Vaino Vahing", Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis” ja tootmisfirma Well Well produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi "Muusika, mida ma veel ei tea". Lõpparuande esitas Taska Film Jaan Tootseni dokumentaalfilmi "Fred Jüssi. Olemise ilu" eest.   

Filmifond otsustas arendada filmiettevõtluse edendamiseks koostööd kõrgkoolidega ning toetused eraldati esmakordselt ka Balti Filmi- ja Meediakooli Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele - "Mu kallid laibad“ (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning „Talent“ (režissöör Silver Õun). 

Lisaks kinnitas Tartu Filmifond valmisolekut toetada 2021. aastal rahvusvahelist filmi "Omerta 6/12", mille režissöör on Aku Louhimies, produtsent Cinematic Productions S (Soome) ja kaasprodutsent Stellar Film. "Omerta" on Soome tuntud kirjaniku Ilkka Remesi 2,4 miljonit eksemplari müünud bestselleril põhinev mängufilmist ning 6-osalisest telesarjast koosnev projekt. 

    • Toimusid 2019. aastal Tartu Filmifondist toetatud filmide esilinastused ja vastuvõtud: 

16.01. „Fred Jüssi. Olemise ilu“ (rež. Jaan Tootsen) esilinastus Apollo kinos, järgnes vastuvõtt ja LMK jõulupidu. Neitsi Maali filmiauhinna nominent 2020. Eesti Kultuurkapitali auhind parimale dokumentaalfilmile. Aastas vaadatavuselt 6. film.

6.02. „Talve“ (rež. Ergo Kuld) esilinastus Apollo kinos. Eesti Kultuurkapitali preemia parimale naisnäitlejale Henessi Schmidtile Maie rolli eest filmis „Talve”. Vaadatavuselt 2. film 2020. aastal - 151 137 vaatajat.

8.10. toimus ettevõtlusnädala raames Margus Paju spioonifilmi “O2” pidulik esilinastus Tartu publikule Lõunakeskuse Apollo kinos. Neitsi Maali filmiauhinna nominent 2020. Eesti Kultuurkapitali preemia parimale filmioperaatorile Meelis Veermetsale. Aastas vaadatavuselt 4. film - 75 270.

11.11 „Mu kallid laibad“ (rež. German Golub) esilinastus Tartu Elektriteatris.

21.11 toimus „Erna on sõjas“ (rež. Henrik Ruben Genz) esilinastus Pimedate Ööde Filmifestivali põhivõistlusprogrammis. Parima meesnäitleja preemia võitis Ulrich Thomsen. Suure publikuhuvi tõttu pandi lisaseanss Tartu PÖFFi programmi. Inspireerituna "Erna on sõjas" filmist, mille tegevus toimus I maailmasõja ajal, korraldas LMK  koostöös Tartu Linnamuuseumiga 2 ajalooretke Tartu esimese ilmasõja ajal. 

    • Üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustiku Cine-Regio töös osalemine, sh Green-Regio töögrupis osalemine:

Tartu Filmifond osales Cine-Regio ja Green-Regio koosolekutel nii Berliini filmifestivali raames veebruari lõpus, kus võeti vastu ka Green Regio manifest ja raport, kui ka Cannes´i filmifestivali raames, mis sel aastal toimus pandeemia tõttu 100% virtuaalselt, samuti virtuaalsel sügisesel aastakoosolekul. 

    • Promotsioon:

24. novembril PÖFF Industry @ Tallinn and Baltic Event raames tegi Inga Koppel Tartu ja Tartu Filmifondi esitluse.

Samuti esitleti Tartu Filmifondi Berlinalel ning virtuaalsel Cannes´i filmifestivalil, kus toimusid ka kohtumised välisprodutsentidega (22.-26.06).

USA filmiagent Eleonora Granata-Jenkinson külastas North Star Film Alliance projekti raames 2 nädala jooksul Lätit, Soomet ja Eestit. 2. oktoobril võõrustas  Granata-Jenkinsoni Tartu Filmifond. Kristiina Reidolv ja Inga Koppel koostasid Eleonora Granata-Jenkinsonile ning North Star Film Alliance´i eesti-läti korraldustiimile ekskursiooni eesmärgiga tutvustada filmilokatsioone ja koostööpartnereid Tartus ja Tartumaal. Lisaks andis Inga Koppel videointervjuu Tartu Filmifondi tegevussuundadest North Star Film Alliance projekti meeskonnale, kelle eesmärgiks on turundada Eestit, Lätit ja Soomet kui filmivõtete jaoks sobivaid riike. 

  •    Johannes Pääsukese multimeediakeskus ja filmistuudio

Tartu Loomemajanduskeskus pani kokku Johannes Pääsukese multimeediakeskuse ja filmistuudio äriplaani ja tasuvusanalüüsi. 

Koostöös Tartu linnaga viidi läbi Raadi piirkonna visioonivõistlus, kus oli sees Johannes Pääsukese multimeediakeskus ja filmistuudio. 

  •   Rahvusvaheline etenduskunstide festival Performa Borealis Tartu 2024 raames

LMK kutsub Tartu 2024 raames ellu uue rahvusvahelise etenduskunstide festivali Performa Borealise. Tartu 2024 arendusprotsessi raames toimub Performa Borealise kontseptsiooni väljatöötamine. Arendusprotsess algas 2020. aasta kevadel ning lõppeb 2021. aasta suvel. 

  • Kellawärk

Hedviga Vei ja Disainimaja korraldatud iga-aastane jõuluturg Kellawärk toimus 5. detsembril 2020. aastal Kvartalis.

  • Antoniuse õue kultuuriprogramm

Toimusid iga-aastased Muusikasuve kontserdisarja kontserdid - kokku toimus hoovis 4 kontserti, kus igal kontserdil osales umbkaudselt 150 inimest. Lisaks toimusid Tartu Kontserdi poolt korraldatud kaks üritust - C-jami  ja Marko Matvere merelaulude kontserdid. Toimus ka Jaan Pehki ning Semi Kumpulaineni esinemine. 7.-11. detsembril toimusid Antoniuse õuel Laulupesa Lastestuudio lastelaulude kontserdid - kokku 10 kontserti.

Kokku oli Antoniuse õue kontsertidel ca 1500 külastajat.

Tartu Filmifond toetas 2020. aastal kokku 9 filmi, millest 8 on uued filmid ja 1 Tartu Filmifondi poolt 2019. aastal toetatud filmile “Fred Jüssi. Olemise ilu” tehtud lõpumakse. Kokku toetati 3 eesti mängufilmi, 4 dokumentaalfilmi ja 2 lühifilmi.

Tartu Linnavalitsuse otsusega said sel aastal Tartu Filmifondist mängufilmidest toetust Jaak Kilmi "Tagurpidi torn" (tootja Stellar Film), Ergo Kulla "Soo" (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Productions) ja Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia "Apteeker Melchior" (tootjad Taska Film, Nafta Films, Hansafilm ja Apollo Film Productions). Dokumentaalfilmidest toetati Klaasmeri produtseeritud Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi "Vaino Vahing", Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis” ja tootmisfirma Well Well produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi "Muusika, mida ma veel ei tea". Lõpparuande esitas Taska Film Jaan Tootseni dokumentaalfilmi "Fred Jüssi. Olemise ilu" eest.  

  • Jaak Kilmi põnevik "Tagurpidi torn" räägib viieliikmelise lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub hängimine ja mängimine mahajäetud tootmiskompleksis. Sealviibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad siiski keelust üle astuda.

  • Ergo Kulla “Soo” põhineb Oskar Lutsu tuntud jutustusel. 1917. aastal toimuva loo areeniks on Eesti unikaalne rabamaastik, loo psühholoogiliseks ja ajalooliseks taustaks Esimene Maailmasõda, mille keeristest peategelane, kunstnik Toomas, kodumaale taastuma naaseb.

  • Triloogia “Apteeker Melchior” põhineb Indrek Hargla samanimelisel ülimenukal romaanil ja režissööriks on hinnatud teatri- ja filmirežissöör Elmo Nüganen. Keskaegse krimipõneviku peategelane on noor apteeker Melchior Wakenstede, kellel on eriline detektiivianne lahendada ülipõnevaid mõrvalugusid.

  • Rainer Sarneti “Vaino Vahing” on lavastuslik dokumentaalfilm vastuolulisest Tartu kirjanikust ja psühhiaatrist Vaino Vahingust, kes pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut kajastades nii Tartu kultuurielu kui oma isiklikke vaimseid otsinguid.

  • Anna Hintsi dokumentaalfilm “Homme saabub paradiis” räägib loo kogukonnast, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Filmi näol on tegemist kaasaegse ja rohelist eluviisi pooldava subkultuuri jäädvustamisega, mis toob vaatajani viise, kuidas kastist välja mõeldes ning sissejuurdunud tarbimisahelat murdes on võimalik teha suuremaid samme iseenda ja oma perekonna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

  • Aleksandr Heifetsi “Muusika, mida ma veel ei tea” on dokumentaalfilm Tartu melomaanist ja kirglikust vinüülikogujast Ahto Külvetist. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

  • “Fred Jüssi. Olemise ilu” on Jaan Tootseni portreefilm loodusfilosoof Fred Jüssist.

Filmifond otsustas arendada filmiettevõtluse edendamiseks koostööd kõrgkoolidega ning toetused eraldati esmakordselt ka Balti Filmi- ja Meediakooli Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele - "Mu kallid laibad“ (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning „Talent“ (režissöör Silver Õun).

Lisaks kinnitas Tartu Filmifond valmisolekut toetada 2021. aastal rahvusvahelist filmi "Omerta 6/12", mille režissöör on Aku Louhimies, produtsent Cinematic Productions S (Soome) ja kaasprodutsent Stellar Film. "Omerta" on Soome tuntud kirjaniku Ilkka Remesi 2,4 miljonit eksemplari müünud bestselleril põhinev mängufilmist ning 6-osalisest telesarjast koosnev projekt. Filmi võtted toimuvad Tartus 2021. aasta alguses.

Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Väga hea meel on, et nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste filmitootjate huvi Tartu Filmifondi vastu on jätkuvalt kasvamas. Oluline on ka žanriline mitmekesisus - toetust taotlevad nii eesti kui rahvusvahelised mängu-,  dokumentaal- kui ka lühifilmid. Filmide tootmine Tartus ja Tartumaal annab arenemisvõimalused siinsetele loomemajandusettevõtetele, turgutab turismi ja elavdab kohalikku majandust ka laiemalt. Kõik see on vajalik, et Tartust kui eesti filmi sünnilinnast saaks tulevikus rahvusvaheline filmilinn.”

2015. aastal loodud Tartu filmifondist saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Tartu Filmifond on toetatud Tartu linnavalitsuse poolt.

Tartu Filmifond kuulub 2019. aastast  üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikku Cine-Regio. 2005. aastal asutatud Cine-Regio näol on tegemist üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikuga, kuhu kuulub tänaseks 49 regionaalset filmifondi 12 Euroopa Liidu liikmesriigist, samuti Norrast ja Šveitsist. 

 
Tartu linnavalitsus kiitis 28. detsembril toimunud istungil heaks otsuse toetada Tartu Filmifondi kaudu mitut uut dokumentaal- ja mängufilmi. Klaasmeri OÜ produtseeritud Rainer Sarneti dokumentaalfilmi "Vaino Vahing" toetatakse 4156,33 euroga, Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis" 1390,79 euroga, Well Well OÜ produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi "Analooglinn" 1112,80 euroga ja Taska Filmi produtseeritud Elmo Nüganeni mängufilme "Apteeker Melchior" 20 034,95 euroga.

Lisaks otsustati toetada filmiettevõtluse edendamiseks koostööd kõrgkoolidega ja eraldati ka toetused BFMi Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele - "Mu kallid laibad“ (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning „Talent“ (režissöör Silver Õun).

 

Konkursil „Parim ettevõtja 2019" kinnitas Tartu Linnavalitsus edukaimaks alustajaks Tartu Loomemajanduskeskuses Degritter OÜ. Lisaks sai Degritter ka Luminori auhinna.

Degritter arendab ultraheliga vinüülplaate puhastavaid masinaid. Degritteri meeskonnast võib leida nii tarkvaraarendajaid, riistvarainsenere ning mehhatroonikuid. Põhimeeskonda kuuluvad Taniel Põld, Uku Püttsepp, Kalev Sild ja Jaanus Kalde.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Kristiina Reidolvi sõnul sündis otsus, et valida Degritter Tartu Loomemajanduskeskuse edukaimaks alustajaks kiirelt ja konsensuslikult: “Degritter on Tartu Loomemajanduskeskuses läbi aegade kõige võimsam alustaja. Nad on paari aastaga teinud meeletu hüppe müügitulus, mis tuleb 99% ekspordist. Nende tähtsamad välisturud on USA, Aasia, Suurbritannia ja Saksamaa, kus neil on tänaseks juba 45 edasimüüjat. Nad oskavad edukalt kombineerida tootearenduses innovatsiooni ja väga head disaini. Degritteri meeskond koosneb väga andekatest, töökatest ja pühendunud inimestest.”

Toote “Degritter” arendus algas ettevõttel juba 2014. aastal ja pärast edukat Indiegogo kampaaniat 2018. aasta mais toodeti valmis 100 esimest vinüülipuhastajat. Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsiooniga liitus Degritter 2018. aastal. Müügiga alustati 2019 märtsis. Tänaseks müüakse väga paljudes riikides Degritteri vinüülplaatide puhastusmasinaid kas edasimüüjate kaudu või veebipoodides.

Varem on tiitli „Edukaim alustaja Sihtasutuses Tartu Loomemajanduskeskus“ saanud loomemajanduskeskuses tegutsenud ettevõtted Stencilit, Teenu, Taiga Film, LooLoo, Pimik ja Mikser Disain, Metallistuudio Kõu.

Tartu linn kasutas parimate ettevõtjate väljaselgitamisel alusandmetena kõigi Tartu linnas registreeritud ettevõtjate poolt äriregistrile tähtajaks esitatud 2019. majandusaasta aruandeid. Kokku oli valimis 8839 ettevõtet, kellest 8773 olid kuni 50 töötajaga väikeettevõtted. Konkursil said osaleda ettevõtted, mille üks tegevuskoht asus Tartus.

Parimate ettevõtjaid autasustati neljapäeval, 26. novembril, kus neile koos linna tänukirjaga anti üle Eino Mäelti klaasskulptuur.

Tartu parimaid ettevõtjaid on valitud alates 1998. aastast.


Lisainfo:
Kristiina Reidolv,
Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liige
tel 552 5258,
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

21. novembril kell 19.00 on Tartu PÖFFil Taani-Eesti-Belgia mängufilmi "Erna on sõjas" Tartu esilinastus. Publiku suure huvi tõttu on samal päeval Athena kinos kell 15.30 lisaseanss ning enne seda kell 14.00 ootab Tartu Linnamuuseum kõiki huvilisi Esimese maailmasõja teemalisele jalutuskäigule Tartu kesklinnas. Rahvusvaheline esilinastus on 20. novembril Tallinnas Coca-Cola Plaza kinos. Film kandideerib PÖFFi võistlusprogrammis peaauhinnale.

“Erna on sõjas” võeti üles eelmise aasta augustis ja septembris Tartu Filmifondi toel suures osas Tartus ja Tartumaal. Lõviosa filmist on filmitud Tartus Eesti Ajalooarhiivi hoones, filmistuudioks kohandatud Kammivabrikus ning Kindralimäel. Filmi helilooja on tartlane Mihkel Zilmer, filmivõtetega oli seotud veel suur hulk tartlasi, nende seas näiteks kostüümkunstnik Pille Küngas ja näitlejana Aksel Ojari.

Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Meil on väga hea meel, et “Erna on sõjas” rahvusvaheline esilinastus toimub just Pimedate Ööde Filmifestivali põhivõistlusprogrammis. Tartu Filmifondi jaoks on „Erna on sõjas" esimene välisproduktsioon, mistõttu hoiame kindlasti pöialt filmi rahvusvahelisele edule. Pärast “Erna on sõjas” filmimist Tartus on rahvusvahelised filmikompaniid hakanud tundma üha suuremat huvi Tartu Filmifondi vastu, et oma filmidega Tartusse ja Tartumaale tulla. Välisproduktsioonid aitavad tõsta nii kohalike filmivaldkonna professionaalide taset kui elavdada piirkondlikku majandust.”

Sõjadraama „Erna on sõjas“ ühelt poolt dramaatiline, ülev ja läbinisti inimlik lugu erakordselt tugevatest naistest ning naise ja ema moraalsest vastutusest ning sitkusest kriitilistes olukordades. Samas on filmis ka paras annus groteski ja huumorit, mis aitab leevendada sõjatemaatikaga seonduvat absurdi ja koletuslikkust. Filmi tegevustik algab aastal 1918, Taanis, Lõuna-Jüütimaal. „Erna on sõjas“ on lugu kahest alistamatust ja visast karakterist - üksikemast Ernast ning tema hilisteismelisest pojast Kallest ning nende teekonnast rinde eesliinil Esimese maailmasõja viimasel aastal.

Filmi režissöör Henrik Ruben Genz Henrik (sünd.1959) on taani filmilavastaja ning stsenarist. Genz lõpetas Taani Riikliku Kõrgema Filmikooli 1995 aastal. Esimene tunnustus tuli 1999. aastal, mil lühifilm „Vend, mu vend“ võitis Berliini Filmifestivalil Kristallkaru ning  sai  ka Filmiakadeemia Oscari nominatsiooni lühifilmide kategoorias. 2009. aastal pärjati Genz ühe taani olulisema noortele filmitegijatele suunatud tunnustusega, milleks oli Carl Theodor Dreyeri auhind.

Filmi kunstnikuks on Jette Lehmann, kes on olnud Lars von Trieri filmi „Melanhoolia“ kunstnik ning sai selle eest Euroopa Filmiauhinna kunstnikupreemia 2011. aastal.

Filmi peaosatäitjaks on üks taani kuulsamaid näitlejannasid Trine Dyrholm, kes on ka  laulja ja laulukirjutaja. 14 aastaselt võitis ta taani lauluvõistlusel Dansk Melodi Grand Prix ja neli aastat hiljem filmidebüüdi eest filmis „Kevadine üleujutus“ parima naisnäitleja preemia. Sellest alates on ta mänginud neljakümne üheksas mängufilmis ja teda peetakse oma põlvkonna üheks silmapaistvamaks näitlejannaks. Eest televisioonis ja filmilevis on võimalik olnud näha Trine Dyrholmiga peaosas filme „Kommuun“, „Nico“ ja „Kuninglik afäär“.

Meespeategelast mängib taani näitleja Ulrich Thomsen, kelle roll Vinterbergi „Festenis“ tegi ta kuulsaks väljaspool Taanit, nii et on osalenud James Bondi filmis „The World is not Enough“ ja „Killing me softly“. Koos Trine Dyrholmiga on ta olnud ka filmi „Kommuun“ peaosades.

Film "Erna on sõjas" sünnib Taani, Belgia ja Eesti koostööna. Taani tootja Nimbus Films'i peaprodutsendid on Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Nafta Films Eestist, produtsent Esko Rips ja Entre Chien & Loup Belgiast, produtsent Sébastian Delloye.

Filmi põhitootja Nimbus Film on üks Skandinaavia progressiivsemaid, viljakamaid ja edukamaid produktsioonikompaniisid, mis on välja toonud kokku üle 50 mängufilmi. Nimbus film on 90ndatel aastatel aset leidnud taani filmi uue laine filmikompaniisid, nende portfooliosse kuulub näiteks neli Dogme 95 filmi, sealjuures Thomas Vinterbergi „Festen“, mis sai 1998. aastal Cannes´i filmifestivalil žürii auhinna.

“Erna on sõjas” filmi toetavad Taani Filmi Instituut, TV2 Denmark, Film Fyn, Tv4 Sweden, Scanbox Entertainments, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Film Estonia, Belgia Filmi Instituut, Wallimage, Film Estonia, Tartu Filmifond ja Creative Europe.

2015. aastal loodud Tartu filmifondist saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal.

Tartu Filmifondist on seni toetust saanud 8 filmi: taani režissööri Henrik Ruben Genz´i mängufilm "Erna on sõjas" (2020), Taani-Belgia-Eesti kaasproduktsioon ja esimene rahvusvaheline film Tartu Filmifondis; Margus Paju spioonifilm "O2" (2020), Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020), Ergo Kulla mängufilm "Talve" (2020), Hardi Volmeri "Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019), Joosep Matjuse loodusfilm „Tuulte tahutud maa” (2018), Mart Kivastiku mängufilm „Õnn tuleb magades“ (2016) ning Margus Paju lastefilm "Supilinna Salaselts" (2015).

Tartu Teaduspark koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega avas Baltic Explorers projekti toel mänguarendajatele ja filmitööstusele suunatud inkubatsiooniprogrammi arenduspäevaga, programm kulmineerub demopäevaga jaanuaris 2021. Tugevamad meeskonnad saavad osaleda suurte rahvusvaheliste mängutööstuse valdkonna messide ühisdelegatsioonides koos Soome, Rootsi ja Läti meeskondadega. 2021. aastal on plaanis osaleda kolmel suurel messil: Game Developers Conference (San Franciscos), G-Star (Lõuna-Koreas) ja Tokyo Game Show (Jaapanis).

Inkubatsiooniprogrammiga liitusid sel korral kolm filmitaustaga meeskonda: MaruVR Production, Revolver Film OÜ, Tartu Multifilm.

Arenduspäeval said meeskonnad tutvuda mentoritega, kelleks on investornõustaja Kevin Chavane, mänguarendaja Edvin Aedma, stsenarist Julia Idlis, turundusspetsialist Annika Oper. Peale  lõunat toimus kõigile Lean Canvas töötuba, mida vedas Taavi Tamm.

"Sel korral on kõik meie inkubatsiooniprogrammiga liitunud meeskonnad filmitööstuse taustaga mänguarendajad. Otsime neile mentorid, kes aitaksid neid oma plaanide elluviimisel ja kaasame selleks ka oma partnereid Skandinaaviamaadest," ütles Tartu Teaduspargi inkubatsioonijuht Hanna-Liis Remmelg.

Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Suur rõõm on teha koostööd ka novembris toimuva Pimedate Ööde Filmifestivaliga - ühelt poolt korraldame mänguarendajatele PÖFF Industry @ Tallinn and Baltic Event raames VR stsenaariumi kirjutamise virtuaalse töötoa ning teisalt saavad meie inkubatsiooniprogrammi kuuluvad tiimid osaleda PÖFFi filmiturul, et täiendada oma teadmisi nii filmi- kui mängutööstuse hetkeseisust ja arengusuundadest.”

Valdkonna tehniline kompetents ning kogemus jõuab osalejateni koostöös Tartus tegutseva APT Game Generatori, Tartu Filmifondi ja Baltic Explorers projekti rahvusvaheliste partneritega. Osalejad saavad ligipääsu mentorvõrgustikule, osalemisvõimaluse rahvusvahelistel üritustel ja töötubades.


Lisainfo:
Henri Hanson
Baltic Explorers projektijuht
SA Tartu Teaduspark
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Ettevõtlusnädal Tartu Loomemajanduskeskuses oli edukas ja inspireeriv ning ühtlasi jagati tunnustusi!

Ettevõtlusnädala raames toimus 8. oktoobril Margus Paju spioonifilmi “O2” pidulik esilinastus Tartu publikule Lõunakeskuse Apollo kinos, filmi üheks toetajaks on Tartu Filmifond.

Sama päeva õhtul korraldas Tartu Loomemajanduskeskus 22. korda Tartu Noore Kunsti Oksjoni, kus enampakkumisel oli kokku 55 kunstniku 62 teost. Oksjon osutus üllatavalt edukaks, uue omaniku leidsid 61 teost.

Ettevõtlusnädal jätkus 9. oktoobril, mil leidis aset digiturunduse koolitus "LinkedINi praktiline töötuba", koolitaja Indrek Põldvee ning inspiratsiooniseminar “Ajujaht x Tartu Loomemajanduskeskus: Ettevõtluse loomeloogika”, kus esinesid alustavad ettevõtted Jutupesa ja Münt.

Õhtu lõppes meeleoluka sündmusega "Siilid ämbris”, kus tutvustati LMK uusi inkubante ning tunnustati tublimaid ettevõtteid loovsiilidega. LMK aasta ettevõtja tiitli ja eksportija tiitli pälvis Degritter, aasta uustulnukaks valiti Loovhoog, aasta hüppe kategoorias premeeriti 3D-prinditud siiliga Psühhoteeki. Aasta kolleegiks valiti Tartu Loomemajanduskeskuse konsultant Juta Kuhlberg. Üle ka legendaarne Kuldne Ämber, mille sel aastal sai parima ja värvikamalt esitatud "ämbriloo" eest Antoniuse Õue stuudiokompleksis tegutsev nahakunstnik Tiina Andron. Õhtut sisustas hea muusikaga ning rääkis põnevaid lugusid sellest, kuidas muusika filmi sisse saab, Ahto Külvet/Psühhoteek.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv: “Suur rõõm on, et ettevõtlusnädala raames õnnestus korraldada kõiki neid LMK traditsioonilisi üritusi, mis kevadise eriolukorra tõttu ära jäid. LMK jaoks on tähtis nii ettevõtlusalaste kogemuste jagamine kui loomeettevõtete tunnustamine."

Täname kõiki, kes osalesid ettevõtlusnädala üritustel ning olid abis nende korraldamisel!


USA filmiagent Eleonora Granata-Jenkinson külastas North Star Film Alliance projekti raames 2 nädala jooksul Lätit, Soomet ja Eestit. 2. oktoobril võõrustas  Granata-Jenkinsoni Tartu Filmifond.

Eleonora Granata-Jenkinsonil on pikk kogemus nii USA kui ka Euroopa filmimaastikul. Ta on töötanud nii produktsiooni valdkonnas, konsultandina, müügiagendina kui ka erinevate festivalide tiimides, näiteks 7 aastat Veneetsia filmifestivalil USA esindaja ja programmi konsultandina. Hetkel on ta ka üks Pimedate Ööde Filmifestivali programmi koostajatest. Praegu elab ja töötab Eleonora Granata-Jenkinson Los Angeleses ja tema firma Melograno Films tegeleb produktsiooni ja filmiõiguste omandamisega, filmifestivalide alase konsulteerimisega, PR ja turundusega. 

Kristiina Reidolv ja Inga Koppel Tartu Filmifondist ja Tartu Loomemajanduskeskusest koostasid Eleonora Granata-Jenkinsonile ning North Star Film Alliance´i eesti-läti korraldustiimile ekskursiooni eesmärgiga tutvustada filmilokatsioone ja koostööpartnereid Tartus ja Tartumaal. Lisaks andis Inga Koppel videointervjuu Tartu Filmifondi tegevussuundadest North Star Film Alliance projekti meeskonnale, kelle eesmärgiks on turundada Eestit, Lätit ja Soomet kui filmivõtete jaoks sobivaid riike. 

2. oktoobril külastati Eesti Rahva Muuseumi, kus giidiks oli ERMi teadussekretär Agnes Aljas. Tartu Filmifond esitles Raadi lennuangaare kui potentsiaalset tulevast Johannes Pääsukese multimeediakeskust ja filmistuudiot. Tartu ajaloolist linnasüda ehk Toomkirikut, Toomemäge ja Tartu Ülikooli peahoonet tutvustas Tartu Ülikooli Muuseumi kuraator Ken Ird. Jaani kirikut ning Supilinna tutvustas maastikuarhitekt Mart Hiob. Loodusfilmide režissööri Joosep Matjus viis külalised loodusekskursioonile Alam-Pedja maastikukaitsealale ja Palupõhja looduskooli, kus külalisi võõrustas looduskooli juht, juba mitukümmend aastat Eestis elav ameeriklane Robert Oetjen.

North Star Film Alliance'i koduleht tutvumiseks
https://www.northstarfilmalliance.com/

 

Ettevõtlusnädal Tartu Loomemajanduskeskuses
 
5.-11. oktoober on üleriigiline ettevõtlusnädal. Tartu Loomemajanduskeskus ootab 8. ja 9. oktoobril kõiki osa saama põnevatest sündmustest ja koolitustest.
 
SÜNDMUSED

8. oktoober
 
kell 16.00 on Margus Paju spioonipõneviku "O2" pidulik esilinastus Lõunakeskuse Apollo kinos (KUTSETEGA!), film jookseb kinodes alates 9. oktoobrist. Tartu Filmifond on filmi "O2" toetaja.
 
kell 19-22 Tartu Noore Kunsti Oksjon

Enampakkumisel on seekord 62 värsket kunstiteost 55 erinevalt kunstnikult. Enampakkumine leiab aset nii Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) kui ka samaaegselt Osta.ee keskkonnas. Kokku esitati seekordsele oksjonile 250 teost 117 noorelt kunstnikult, millest žürii valis välja parimad. Valdava osa valitud teostest moodustavad maalid, aga on ka graafikat. Suurema teose on välja pannud tänavakunstnik Edward von Lõngus, kelle 6-osalise “Surmatantsu” alghinnaks on 1 euro. Müüki lähevad teosed ka juba oksjonil tuntud kunstnikelt nagu Liisi Örd, Regina-Mareta Soonsein, Vahram Muradyan, Liisa Kruusmägi, Mirjam Hinn, Martin Urb, Danel Ülper ja veel paljud.

Teostega saab tutvuda kuni 7. oktoobrini kohvikus Spargel (Kalevi 13), Kalevi 17 ruumides, noore kunsti oksjoni kodulehel (www.noorkunst.ee/kataloog) ning Osta.ee keskkonnas.
 
9. oktoober
 
kell 11-13.30 Veebikoolitus "LinkedIn praktiline töötuba", koolitaja Indrek Põldvee
Rohkem infot leiab Facebooki evendilt ja LMK kodulehelt.
 
kell 15-17 Ajujaht x Tartu Loomemajanduskeskus: Ettevõtluse loomeloogika.
Rohkem infot leiab Facebooki evendilt.
 
kell 19 ootame kõiki inkubante ja vilistlasi sündmusele "Siilid ämbris", kus tutvustatakse uusi inkubante, tunnustatakse parimaid ettevõtteid ning räägitakse julgelt ka oma suurimatest "ämbritest".

23. septembri pärastlõunal esitlesid Tartu Teaduspark ja Tartu Loomemajanduskeskus sTARTUp Gaming konverentsil ainulaadset inkubatsiooniprogrammi, mis toetab mängu- ja filmitööstuse ettevõtteid. Ootame tiime, kellel on ambitsiooni sektorite üleselt uusi tooteid ja teenuseid arendada. 

Tartu Teaduspargi juhatuse liige Andrus Kurvits: „Oleme juba 2017. aastast tegelenud mänguloojate toetamisega, sest näeme selles kiiresti kasvavas sektoris suuri võimalusi. Viimase kahe aasta jooksul on meiega koostöös tuule tiibadesse saanud näiteks arvutimängu Death and Taxes loojad ja Alpa Kids platvormi arendajad. Põnevaid uudiseid lisandub lähiajal veelgi.”

Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Innovatsioon toimub täna mängu- ja filmitööstuse ühinemises - ühelt poolt on videomängud muutunud audiovisuaalseteks kunstiteosteks, mis nõuavad üha enam filmivaldkonna erioskusi nagu storytelling, muusika või 3D skulptuur, teisalt on võimalik uut tüüpi filme käsitleda kui interaktiivseid videomänge, mille kulgu on vaatajal valikuid tehes võimalik mõjutada. Võib öelda, et tegu on  hübriidprojektidega, mis kaasavad elemente mõlemast meediumist. Kuivõrd Tartu Loomemajanduskeskuse eesmärgiks on filmitööstuse arendamine, siis soovimegi ühisinkubatsioonis Tartu Teaduspargiga tuua kokku nii mänguarendajaid kui filmitegijaid.”   

Programmi valitud stuudiod valmistatakse ette 2021. aastal alustavasse Baltic Explorers ekspordikiirendisse. Inkubaator pakub osalejatele koolitusprogrammi, osalemisvõimaluse rahvusvahelistel üritustel, ligipääsu mentorvõrgustikule ja võtmementori, kes aitab plaane seada ning nende täitmist jälgida. Inkubaatorisse valitud meeskonnad kohtuvad esimest korda ühisel arenduspäeval ning programm lõpeb osalemisega ärifestivalil sTARTUp Day, 27.-29. jaanuaril 2021. Tugevamad meeskonnad pääsevad 2021. aasta suvel San Franciscos toimuvale Game Developers konverentsile.

Kandideerima ootame kuni 5 aasta vanuseid ettevõtteid, kes on hiljuti avaldanud või toovad lähitulevikus turule uue mängu või interaktiivse filmi. Programmi on teretulnud ka mänguettevõtetele tugiteenuste pakkujad, sh. programmeerimine, mänguosade loomine jmt.

Inkubaator ja kiirendiprogramm viiakse läbi Baltic Explorers projekti toel. Projekti eesmärgiks on toetada mängutööstuse arengut Kesk-Läänemere regioonis, selle läbiviimist rahastab EL INTERREG Kesk-Läänemere programm.

Osale sTARTUp Gaming konverentsil: https://www.startuptalks.ee

Kandideeri inkubaatorisse siin: https://teaduspark.ee/inkubatsioon/gaming-film-incubation/ 

Täiendav info:

Inkubaatori projektijuht Tartu Teaduspargis: Hanna Liis Remmelg, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel +372 5621 1627

Tartu Loomemajanduskeskuse kontakt:
Kristiina Reidolv, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel +372  55 25258 

Baltic Explorers projektijuht Tartu Teaduspargis: Henri Hanson, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel +372 5309 7706

Baltic Explorers projekti koduleht: https://teaduspark.ee/en/projektid/baltic-explorers-2
Interreg Kesk-Läänemere programmi koduleht: www.centralbaltic.eu

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Läti partneriga Green and Smart Technology Cluster ja Rootsi partneriga Emax Sweden Economic Association korraldavad 6-kuulise rahvusvahelise koolituse, et õpilased saaksid proovida, mida kujutab endast ettevõtjaks olemine.

Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust enda kui tööandja võimalustest tööturul, kujundada nende hoiakuid ettevõtlustegevuste suhtes ning julgustada testima oma äriideid, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Programm pakub võimalust noortele testida ja arendada ärilist mõtlemist, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas,  küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning saada tipptasemel mentortuge terve programmi jooksul. Programm toimub inglise keeles.

Ettevõtlus on noortele tööturule sisenemiseks üheks tõhusaks vahendiks, kuid isegi siis, kui neil on olemas ettevõtlusambitsioonid, ei tähenda see veel eduka äri teket. BE the Future tutvustabki ettevõtlikku ellusuhtumist läbi võrgustike loomise ning parimate kogemuste ja ressursside jagamise. Projekti tegevustesse kaasatakse juhendajatena inspireerivad coach’id ja mentorid. Projekti käigus juhendatakse, treenitakse ja mentordatakse 225 kolme erineva riigi noort tulevast naisettevõtjat läbi õpilasfirmade arendamise. Projekti jooksul luuakse vähemalt 50 õpilasfirmat, mille kaudu praktiseeritakse ettevõtlikku mõtlemisviisi reaalses elus. 

BE the Future on jaotatud kolmeks koolitustsükliks, millest  iga tsükkel kestab 6 kuud. Esimene tsükkel algab juba selle aasta novembris ning lõppeb 2021. aasta aprillis. Koolitus algab avaüritusega, mis viiruse leviku tõttu toimub sellel korral igas riigis eraldi. Eesti, Läti ja Rootsi õpilased on ühendatud videosilla teel. Novembrist kuni aprillini nõustavad kohalikud mentorid noorte tiime ning loodetavasti saab aprillis juba sõita üheskoos Lätti lõpuüritusele, kus valitakse ka esimese tsükli parim ettevõte, kes saadetakse võidureisile Berliini.

Registreerimine esimesele avaüritusele lõpeb juba 16. oktoobril.

Registreerimine: http://bethefuture.global/apply-now

Loe lähemalt projekti kohta:

http://bethefuture.global/

https://loovtartu.ee/lmk/uldinfo/lmk-projektid

Projekt “Be The Future” on rahastatud Euroopa Regionaalfondi Kesk Läänemere programmi 2014-2020 vahenditest.

Rohkem infot:
Karin Sepp
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+37253412371 

Tartu Loomemajanduskeskus jätkab digiturunduse koolituse sarjaga. Järgmisena ootame teid koolitusele "Kuidas turundada ja müüa edukalt Etsy-keskkonnas?".
 
Koolitus toimub viiel reedel, 04., 11., 18., 25. septembril ja 2. oktoobril kell 11-13.00 Zoom keskkonnas.
 
Kui kõigil päevadel osaleda ei saa, saadab LMK koolitusega liitujale varasemate loengute salvestused.

Koolitaja Victoria Silber on digiturunduse spetsialist ja kogenud koolitaja, kes on keskendunud loomemajanduse valdkonnale. Tema taust on rahvusvaheline, alates aastatepikkuse õppimise ja tööga Taanis ning Norras ja lõpetades koolitamisega Mehhikos. Lisaks on ta töötanud turundustiimides nii Rootsi, Taani, kui Lõuna-Korea ettevõtetes. Victoria üks olulisi tegevusi on kunstimeistrid.ee blogi pidamine, mille kaudu ta jagab turundusnõuandeid loomerahvale. Victoria on edukalt Etsy poodi pidanud ning hiljem pidevalt Etsy arenguga kaasas käinud, et sealseid võimalusi loome-ettevõtjatele tutvustada ja aidata neil oma käelised oskused sissetulekuks pöörata.

Koolituse hind:
Kogu kursuse hind on 90 eurot ning ühe mooduli hind 20 eurot. LMK vilistlastele ning rentnikele kehtib soodustus -50% ning LMK inkubantidele on koolitus tasuta.
 
REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN
 
Koolituse kava:
 
1. Etsy turu-uuring ja toodetele kasumliku hinna määramine
2. Kuidas luua haaravaid tootekirjeldusi ja müüvad tootefotosid
3. Kuidas toimib Etsy-sisene otsingusüsteem ja -reklaam, too oma pood esile!
4. Etsy poe brändingu ja turunduse alused
5. Etsy statistika, Google Analytics ja SEO - efektiivne kasutus müügi tõstmiseks
 
Sul on võimalik küsida küsimusi, saada isiklikku tagasisidet ja luua väärtuslikke tutvusi teiste loomeinimestega, kes kursusel osalevad. Kõik materjalid jäävad sulle ka hilisemaks kordamiseks allalaaditavate failidena.

Tänu Sasha Heifetsile Taiga Filmist ning helilooja Ardo Ran Varresele on Tartu Filmifondil värske ja väga meeleolukas showreel ette näidata. Head elamust!

Vaata showreeli SIIT

Cannes´i filmifestivali rahvusvaheline filmiturg “Marché du film” toimub sel aastal esmakordselt ainult online´is 22.-26. juunini. Tartu Filmifond osaleb virtuaalsel filmiturul koos Eesti Filmi Instituudi, Pimedate Ööde Filmifestivali, North Star Film Alliance´i ja Viru Filmifondiga. 26. juunil on virtuaalses Eesti paviljonis fookuses filmifondid - filmiturul tutvustatakse nii riiklikku filmifondi Film Estonia kui ka regionaalseid filmifonde Tartu Filmifond ja Viru Filmifond. Tartu Filmifondi esindavad filmiturul Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv ja välissuhete juht Inga Koppel, kes tutvustavad nii filmimise võimalusi Tartus ja Tartumaal kui ka Tartu Filmifondi tagasimakse süsteemi 20% ulatuses piirkonnas tehtud kulutustelt.

Tartu Filmifondi projektijuht Inga Koppel: “COVID-19 kriis, mis on räsinud kogu globaalset filmitööstust, on samas andnud tõuke innovatsiooniks ja uute digitaalsete lahenduste väljatöötamiseks. Virtuaalne filmiturg annab võimaluse ka väiksematel filmimaadel ja regioonidel end paremini nähtavamaks teha, et oma piirkonda rahvusvahelisi kaasproduktsioone tuua.”

2015. aastal loodud Tartu filmifondist saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Tartu Filmifondist on seni toetust saanud 8 filmi: taani režissööri Henrik Ruben Genz´i mängufilm "Erna on sõjas" (2020), Taani-Belgia-Eesti kaasproduktsioon ja esimene rahvusvaheline film Tartu Filmifondis; Margus Paju spioonifilm "O2" (2020), Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020), Ergo Kulla mängufilm "Talve" (2020), Hardi Volmeri "Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019), Joosep Matjuse loodusfilm „Tuulte tahutud maa” (2018), Mart Kivastiku mängufilm „Õnn tuleb magades“ (2016) ning Margus Paju lastefilm "Supilinna Salaselts" (2015).

Tartu Filmifondi tööd koordineerib Tartu Loomemajanduskeskus. Tartu Filmifondi toetab Tartu linn.
Cannes´i filmiturg: https://www.marchedufilm.com/

 

Tartu Loomemajanduskeskus alustab maikuus veebikoolituste sarja "LMK x Digiturundus", mille käigus jagavad erinevad oma ala spetsialistid ning praktikud nõuandeid sotsiaalmeedia turunduse ja e-ekspordi teemadel. Kiiresti muutuvas maailmas kasvab vajadus veebis tegutsemise oskuste järele ning antud sari pakubki võimalusi täiendada oskuseid sotsiaalmeedia turunduse ja kommunikatsiooni, Google Adsi ning Amazoni keskkonna kasutamisel.

Tartu Loomemajanduskeskus on 2019. aasta lõpu seisuga tegutsenud 10 aastat. Keskuse peamine eesmärk on aidata noortel loomevaldkonna tegijatel saada tugevateks ettevõtjateks.

Lehekülg 1 / 15

tartu linnregionaalarengu fond