ruumide-rent-LMK-madal2

Uudised

18. September 2023

 
FOTO AUTOR KRISTJAN MÕRU

Tartus algasid režissöör Jaak Kilmi uue kodumaise mängufilmi võtted – ajalooline põnevik „Vari“ räägib Juhan Liivi elust ootamatust vaatenurgast, kus skisofreenia all kannataval poeedil tuleb ootamatult toime tulla mõrvauurijana ja riskida tõe nimel oma eluga. Filmi stsenaariumi autor on Indrek Hargla, Juhan Liivi rollis astub üles Pääru Oja.
Režissöör Jaak Kilmi sõnul on Juhan Liiv üks Eesti kirjandusloo erilisemaid ja tundelisemaid figuure, kes lahendab filmis 19. sajandi lõpuaegses mahajäänud ja ääremaastunud Eesti külaühiskonnas detektiivina robustseid mõrvalugusid. „Filmi teemaks on looja erakordsus, võime tajuda pool- ja veerandtoone. Juhan Liiv, kel ei ole mitte midagi kaotada – sest tal ei ole mitte midagi – sõdib üksildase rüütlina õigluse eest juhmis ja väiklases keskkonnas,“ rääkis Kilmi.
Juhan Liivi kaasaegsete mälestustest selgub, et Liiv oli palju keerulisem natuur kui oleme harjunud romantilisest poeedist mõtlema. Ta oli vaene, kopsuhaige, vaimust vaevatud, raske iseloomuga, tunnustamata. Juhan Liiv soovis olla vabakutseline kirjanik, ent ühiskond ei soosinud seda. Kannatades nii tagakiusamismaania kui suurushullustuse all, muutus ta kinniseks ja umbusklikuks ning sattus korduvalt vaimuhaiglasse.

Produtsent Armin Karu tõi välja, et „Vari“ on tume ja pinev ajalooline põnevik Indrek Hargla krimilugudest tuttavate käikudega. „Ka filmi Juhan Liiv on keerulise natuuriga, ülitundlik ja sealjuures erakordselt läbinägelik. Liivi võime kuritegusid lahendada põhineb teraval tajul ja oskusel näha seoseid asjaoludes, mis jäävad teistele märkamatuks,“ lausus Karu.

Filmivõtted algasid Tartus, kus filmiti Juhan Liivi põgenemist vaimuhaiglast, ja jätkuvad Alatskivil. Filmivõtted kestavad septembrist oktoobrini.
Ajalooline põnevusfilm „Vari“ jõuab kinodesse 2024. aasta sügisel. Filmi levitab Hea Film.

Sünopsis:
Tumedas ajas, musta laega toas, võitleb õigluse eest Juhan Liiv, kannatav luuletaja ja kompromissitu detektiiv. Suutes näha sügavale inimese hinge, lahendab ta sünged mõrvalood 19. sajandi lõpu Eestimaal.
Tartu, 1894. Juhan Liiv põgeneb hullumajast, uskudes, et teda jälitab tsaari ohranka, kes kavatseb teda riigivastasuse kahtlusel arreteerida.
Samal ajal leiab talunik Madjus koos naise Liisega mõisniku maalt rahapaja. Leitud müntidega tasub ta kõrtsis oma võlad, ent salgab raha päritolu. Järgmisel hommikul leitakse ta oma hobuvankrist tapetuna. Oma kodukanti maapakku saabunud Juhan Liiv satub ootamatult mõrvajuurdluse tunnistajaks. Kui arreteeritakse vale mees, otsustab Juhan sekkuda ja aidata tõde välja selgitada. Sellest hetkest kistakse ta tumedate ja vägivaldsete sündmuste keerisesse.
Filmi peategelane, ootamatust vaatenurgast avanev tuntud poeet, on hulluarstide sõnul lootusetu juhtum. Isekas ja koostöövõimetu, tõestab ta end loo jooksul siiski veidra, ent terase uurijana, riskides tõe nimel oma eluga.


Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia). Filmi produtsentideks on Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent on Tuuli Roosma. Operaator on Mihkel Soe („Apteeker Melchior“, „Kirsitubakas“), kunstnik Karoliina Kull („Kuulsuse narrid“), kostüümikunstnik Anu Lensment („Sangarid“, „Eesti matus“, „Taevatrepp“) ja grimmikunstnik Gristina Pahmann („Apteeker Melchior“, „Kuulsuse narrid“), monteerija on Jaak Ollino („Tume paradiis“, „Kalev“), helilooja Ardo Ran Varres, kaskadööride osakonna juht Roman Neso Laupmaa, järeltöötluse juht Jan Viljus.
Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson, Andres Mähar, Tarmo Tagamets, Meelis Rämmeld, Veiko Jänes, Indrek Sammul jt.

Filmi toodavad Taska Film („Nimed Marmortahvlil“, „1944“, “Talve”, “02”, „Apteeker Melchior“), Hansafilm („Tõde ja õigus“, „Apteeker Melchior“) ja Apollo Film Production („Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior", „Suvitajad“).

Filmi valmimist toetavad Tartu Filmifond, DHL, Cramo, A. le Coq, Puumarket, Apotheka ja Postimees, projekti arendust toetas Eesti Filmi Instituut.
 

14. September 2023

Loe uudiskirja SIIT!

14. September 2023


Kuula saadet SIIT!

Loomeka lood: Ardo Ran Varres

Räägime Ardo Raniga, miks ta valis näitleja tee asemel helilooja ameti ning mis teda inspireerib filmi- ja seriaalimuusikat tegema. Juttu tuleb ka ettevõtjaks olemisest, töötamise ja vaba aja tasakaalu otsimisest. Ardo Ran on Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlane.Ta on loonud muusikat sellistele filmidele nagu "Elavad pildid" (rež. Hardi Volmer), "Üks mu sõber" (rež. Mart Kivastik), "Disko ja tuumasõda" (rež. Jaak Kilmi), "Gorikaturist" (rež. Raimo Jõerand) ning tuntud seriaalidele nagu "Kättemaksukontor", "Tuulepealne maa" jm.

Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik

13. September 2023

Foto Maria Kilk

7. septembril jagas Tartu Loomemajanduskeskus "Siilid ämbris" peol loovsiile oma inkubantidele 2022. aasta tegevuse eest ning välja anti ka parima ämbriloo ehk naljaka ebaõnnestumise loo eest Kuldne Ämber. 

Aasta ettevõtteks valiti Köömen MTÜ ja Dan Prits. Köömen tegi 2022. aastal LMK inkubantidest suurima müügitulemuse. Köömen on erinevate kultuuride miksija ja ühendaja, kes teeb seda igapäevaselt Tartu südalinna väikses kohvikus Küütri tn 2 (minge kindlasti proovima!) Tänu Köömenile saavad tartlased maitsta idamaiseid autentseid hõrgutisi, mis valminud Süüria, Palestiina, Ukraina jt kokkade poolt.

Aasta uustulnuk 2022 on BIBIX OÜ ja Airi Saago. Bibix tegi suurima käive 2022. aastal ning on loonud 5 püsivat töökohta enda ettevõttes. Vaatamata sellele, et Airi valdab ise igat töölõiku oma ettevõttes, on ta just viimase aastaga arendanud endas juhioskusi ja tegeleb igapäevaselt tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisega.

Aasta eksportija loovsiili pälvis Scopus Studio ja Kirke Leinatamm. Kirke on mitmekülgne ja andekas loomeettevõtja, kellel mõttes ja käsil mitmeid uusi algatusi. LMK inkubandid said Kirkega koostöös näidata oma moekunsti digilahendusi selle aasta märtsis sTARTUp Day-l. Valdav osa töödest toimub aga Eestist väljaspool ja seetõttu on ka Kirke ettevõte Scopus Studio 2022. aasta müügitulu 90% ulatuses eksportkäive.

Aasta tegu 2022 on Mairit Paluvee ning Ateljee Mandil muusikalavastuse "Lotte ja vana õunapuu saladus" kostüümide valmistamise, etenduse teenindamise ja kogu kostüümiala projekti juhtimise eest. Lisaks etendus sTARTUp Dayl augustis 2022 Tartu Loomemajanduskeskuse poolt tellitud ühekordne lavashow "Uued perspektiivid: lavashow kasutatud kostüümide taaselustamiseks". Show oli loodud spetsiaalselt festivali jaoks ning juhindus soovist anda taaskasutuse kaudu uus elu kostüümidele, mis said esialgu loodud Mairiti poolt täiesti teise konteksti ja eesmärgi jaoks. Karakterid, keda näha sai sTARTUp Day pealaval, olid kõrvaltegelased muusikalavastuses “Lotte ja vana õunapuu saladus”.

Aasta siiliks (kes kõiki tagant torgib ja motiveerib) valiti LMK konsultant Juta Kuhlberg, kes on läbi aastate meie inkubantidele toeks olnud ning alati väärt nõu ja jõuga ettevõtteid toetanud.

Kuldse Ämbri pälvis AudioCat tiim hullumeelse ja absurdse loo eest, kuidas raha võib inimesed ja head kolleegid täiesti pöördesse ja tülli ajada.

12. September 2023

Foto autor Mana Kaasik


Kingidisaini häkatonil valmivad keskkonnasõbralikud meened

21. - 22. septembril korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla kingidisaini häkatoni, mille eesmärk on töötada välja disainkingitusi, mis on valminud keskkonnasõbralikult ja taaskasutust propageerivalt. Häkatonile on oodatud nii organisatsioonid, mis vajavad fännikaupa ja kingitusi, kui ka disainerid, kes soovivad välja töötada uusi ideid firmakingitusteks. Ka kõik tudengid ning jätkusuutliku maailmavaatega inimesed võivad tulla kohale pakkudes välja enda ideid või liitudes tekkivate tiimidega.

Häkatoni üks eesmärke on kasutada toodete ja disainkingituste loomisel taaskasutusmaterjale ja tootmises tekkivaid materjalijääke, olulisteks märksõnadeks on ringmajandus ja sotsiaalne vastutustundlikkus.  

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen: “Soovime häkatoniga tuua kokku erinevad huvipooled - kingituste vajajad ja disainerid - et luua tooteid, millel on praktiline väärtus. Me ei taha toota juurde asju, mis jäävad riiulile seisma, pigem otsime ideid, kuidas saame aidata disaineritel luua midagi niisugust, mida ettevõtted või turistid väärtustavad. Lisaks uurime, kas disainkingitusi või firmastiili saab luua kasutades materjalijääke ning kombineerides omavahel erinevaid materjale. Läheneme sellele väljakutsele loominguliselt püüdes nautida tööprotsessi ja kutsume endaga liituma kõiki sarnaselt mõtlevaid inimesi,”

Häkaton toimub Tartu Paranduskeldris, kus osalejatel on võimalus kasutada erinevaid materjale ja töövahendeid ning teha valmis toote prototüüp. Kohapeal on tiime toetamas meistrid ja juhendajad, kes aitavad esmased tootenäidised valmis teha. Lisaks on häkatoni poolt tuge pakkumas erinevad mentorid, nende hulgas rõivabrändi iLLIMOR juht ja KIUD Packaging asutaja Liis Tiisvelt, HOPP Disain poe juht, disainer ja lektor Tiina Andron, Tartu Kunstikooli üldkunstiainete õpetaja, tiimicoachi ja mentorina tegutsev Helen Bunder ning Tartu Kunstikooli loomeettevõtluse, ringdisaini, disainmõtlemise, tiimitöö ja brändingu coach Juta Vallikivi, jpt.

Inspiratsiooniesinejatena panevad mõtted liikuma Andres Kuusik, Anne Rudanovski ja Juta Vallikivi. Andres Kuusik on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja ja õppejõud, kes vaatleb tarbijakäitumist kingidisaini vaatepunktist. Anne Rudanovski on Kõrgema Kunstikooli Pallas professor, skulptor ja õppejõud, Paberimuuseumi asutaja ning juht. Häkatonil tutvustab ta paberit kui universaalset ja väga erinevate kasutusvõimalustega materjali.

Valminud toodete prototüüpe esitletakse žüriile. Häkaton on kõigile tasuta, kuid osalemiseks on oluline registreeruda. Valminud toodetele on välja pannud auhinnad Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakond, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Filmifond ja Tartu Ärinõuandla jt. Eriauhinnad A. Le Coqilt.

Registreerimine on avatud 17. septembrini.

Registreerimisvorm:
https://forms.gle/kWwmGNkfEE6Gfsxn6

Häkaton on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Liidu Loov Euroopa Programmist.

Loe lähemalt ja tutvu ajakavaga:
https://loovtartu.ee/lmk/projektid/15-tartu-loomemajanduskeskus/projektid/683-kingidisaini-haekaton

22. August 2023

Foto autorlus: Alisa Vasina

Galeriide ööl, 25. augustil kell 18 avatakse Tartus Aparaaditehases Redwalli koridorigaleriis Alisa Vasina näitus “Kunst on moes”. 

Alisa Vasina  avab oma loomingu telgitagused, kus kunst on viidud traditsioonilisest lõuendi piiridest välja ja muudetud kantavaks. See näitus kõneleb loo sellest, kuidas joonistustest sünnib kantav kunst, inspireerides meid nägema kunsti kõikjal enda ümber, mitte ainult lõuendil, vaid ka väljaspool pildiraame. 

“Oma teekonnal olen jõudnud järeldusele, et elu on kui lõuend, mida iga inimene täidab enda valitud värvidega, maalides isiklikku lugu,” kommenteerib kunstnik Alisa Vasina enda näituse loomisprotsessi.

Näituse ekspositsioonis saab näha raamitud illustratsioone, mis toimivad kunstniku töö protsessi alguspunktina. Traditsioonilisele illustratsioonile järgneb digiprindi tekkimise protsess, mis võimaldab kunstil jõuda erinevatele pindadele ja materjalidele. 

Alisa Vasina: “Läbi erinevate etappide sünnib kantav kunstiteos, mis ärkab ellu rõivaste ja aksessuaaride näol. Kunstniku looming ei piirdu ainult galerii seintega, vaid saab osaks inimeste igapäevaelust - kunst tuleb naha ligi, sõna otseses mõttes. Iga rõivatükk on eraldi kujundatud, tagades selle unikaalsuse ja erinevuse. Need on loodud silmapaistvatele isiksustele, kes hindavad värvide sära ja soovivad eristuda massist.”

Kunstnik ammutab inspiratsiooni linnadžungli stiilsetest isiksustest, kes inspireerivad teda looma julget ja väljendusrikast kantavat kunsti just nende jaoks. Näituse keskmes on kunstniku armastus looduse vastu, mis on tema teine inspiratsiooni allikas. Kunstniku maalid ja tööprotsess on otseselt seotud looduse sümbolitega - nii loomade kui ka taimede omadega. Tema kujundused kannavad endas looduse ilu ja jõudu. Näituse maagia avab uksed kunstniku loomingulisse maailma, kus loodus ja linnadžungel kohtuvad harmoonilises kompositsioonis ning kus stiil muutub kunstiteoseks.

Alisa Vasina on Tartu maalikunstnik, kelle loomingule jäid lõuendi piirid liiga kitsaks ning praegu võib tema teoseid kohata peamiselt moekunsti näol. Kunstnik sündis Tartus 1992. aastal. Tema kunstiõpingud algasid aastal 2002 Tartu Lastekunstikoolis. Kümneaastase Alisa ees avanes maailm täis värve ja eneseväljenduse võimalusi. Sellest ajast peale on ta pühendunud loomingule. Kutseõppe sai Alisa Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal aastatel 2008-2012. Seejärel omandas rakenduskõrghariduse 2016. aastal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas disaini suunal. Ta on Tartu Kunstnike Liidu liige alates 2019. aastast. Kunstimaailm on talle õpetanud julgust ja loovust, millest tulenevalt kasutab ta oma loomingus erksaid värve ja väljendusrikkaid motiive. Hetkel on Alisa ka oma kahe loomeettevõttega, Alisa Vasina ja Spirimal, Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis. 

Üritus Facebookis.

 

22. August 2023

Foto autor: Maria Kilk

Tartu Filmifond võõrustas 19.-20. augustini USA, Kanada, Saksamaa ja Suurbritannia lokatsioonide juhte, kes on aidanud otsida võttepaiku niisugustele A klassi filmidele nagu “Tenet”, “Mission Impossible”, “Düün”, “Star Trek” jt. Oma reisil kolmes Balti riigis fotografeerisid  lokatsioonide juhid erinevaid potentsiaalseid lokatsioone ja kohtusid kohalike filmiprofessionaalidega. Lõuna-Eesti marsruut kulges läbi Valga, Karula, Võru, Obinitsa, Mooste, Tartu ning Peipsiveere. Tartu linnas tutvusid külalised Eesti Rahva Muuseumiga, Rahvusarhiiviga, Tartu Ülikooli ajalooliste hoonetega kesklinnas ning õppehoonetega Veeriku linnaosas, aga ka  Supilinna puitarhitektuuriga ning elamurajoonidega Annelinnas.

20. augustil viisid lokatsioonijuhid Tartu Ülikooli valges saalis läbi paneelseminari, kus jagasid oma kogemusi töös lokatsioonidega ning mahukate filmiprojektidega.
Siinsetele filmitegijatele olid kogemusi jagamas: Klaus Darrelmann, kelle projektide hulka kuuluvad nt „Tenet“, "The Grand Budapest Hotel", "The Hunger Games: Mockingjay - Part 2" ja "Red Sparrow”,  rahvusvahelise võttepaikade juhtide gildi (Locations Manager Guild International) president John Rakich,  kes on töötanud selliste mängufilmide ja teleprojektide juures nagu  "American Gods", "Pixels", "Hemlock Grove" ja "Shadowhunters”, Becky Brake, kelle portfelli kuuluvad kassahitid nagu "Star Trek", "Mission Impossible", "Godzilla: King of the Monsters", "Tomorrowland", "Guardians of the Galaxy" jpt, Markus Bensch, kes on edukalt töötanud nt  Steven Spielbergi filmiga "Bridge of Spies", Lori Balton, kes on töötanud selliste tuntud filmide juures nagu "Argo", "Heat", "Geisha memuaarid", "Seabiscuit", "Kariibi mere piraadid" , "There Will be Blood" , "Inception” ning Emma Jane Richards, kes on otsinud lokatsioone filmidele "Wonder Woman", "The Conjuring", "Infinite”.

Filmi “Tenet” Euroopa vōttepaikade eest vastutanud Klaus Darrelmann imetles Tartu linna mitmekesisust: ühelt poolt on siin autentsed puitarhitektuuriga linnaosad, kust võib veel leida ehedat atmosfääri ajalooliste filmide tarbeks, teisalt on muljetavaldav ülikooli hoonete kompleks vanalinnas ja Toomemäel, aga samuti kaasaegsed õppe- ja teadushooned: Rahvusarhiiv, Physium, Chemicum. Väga huvipakkuvad olid ka sotsialistlikku arhitektuuripärandit esindavad paneelelamurajoonid Annelinnas. 

Seminaril osalejad said olulisi juhiseid ja näpunäiteid selle kohta, kuidas teha kaastööd välisproduktsioonidega ja millised on suurfilmide võttepaikade juhtide vajadused.

Tartu Filmifondi juht Külli Hansen: “Filmimaailma tippekspertide võõrustamine oli Tartu Filmifondi ja kogu seda reisi ette valmistanud meeskonna jaoks mitmekülgselt inspireeriv. Meil avanes võimalus piiluda Hollywoodi filmide telgitagustesse ja mõista, kuidas toimub töö võttepaikade otsingul ning mida peame omalt poolt pakkuma, et vastata ootustele ja vajadustele, mis suurtel filmidel regiooni tulles on. Külaliste professionaalsus paistis välja igal sammul - alates väga eriilmelistest fotodest, mida tehti Lõuna-Eestist ja Tartust, kuni oma kogemuste ja teadmiste avatud jagamiseni Eesti võttepaikade juhtidele. Edasine koostöö Hollywoodi filmieksperitedega on täiesti võimalik, kuid me ei esindada nii suurte projektide puhul mitte ainult Lõuna-Eestit, vaid kogu Eestit ja Baltikumi. Mul on hea meel, et selle projekti kaudu tihendasime sidemeid ühelt poolt Viru Filmifondi, Eesti Filmi Instituudi ja teiselt poolt ka Läti ning Leedu filmiorganisatsioonidega - oleme nüüd loomas üksteist toetavat võrgustikku.”

Pärast tutvumist Lõuna- Eesti ja Tartu linnaga külastasid võttepaikade juhid ka Ida-Virumaad ja Tallinna. Eesti tuur toimus koostöös Viru Filmifondi ja Eesti Filmi Instituudiga. Suureks abiks programmi kokkupanemisel olid lokatsioonijuht Kristofer Piir ning filmirežissöör Moonika Siimets. Lokatsioonidega tutvumise reis toimus projekti “Film Cluster South” raames,  mida kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi programmi raames.

Loe lähemalt projekti kohta siit.

17. August 2023



Loe uudiskirja SIIT

09. August 2023

Tartu Loomemajanduskeskus osaleb noorte naiste ettevõtlikkust arendavas projektis“WE C Business”, mille eesmärgiks on pakkuda noortele naistele võimalust end ettevõtluse vallas arendada. Tegemist on Rootsi, Läti ja Eesti koostööprojektiga.

“WE C Business” on ajendatud uuringutest, mis näitavad jätkuvalt naiste vähest kaasatust ettevõtlusesse. Et seda trendi muuta, korraldatakse projekti raames 18 - 25-aastastele naistele ettevõtlikkust ja juhtimisoskusi arendavaid veebikoolitusi. Projekti tegevustega julgustatakse oma ideid juba varases faasis testima ja nägema ettevõtluses võimalusi oma ideede realiseerimiseks ning äri alustamiseks, lisaks toetab ettevõtmine rahvusvahelise võrgustiku tekkimist, mis annab tuleviku ettevõtjatele eelised oma äri laiendamiseks naaberriikidesse ja laiemalt maailma.

Projekt on jagatud kolmeks osaks, iga tsükkel sisaldab töötubasid, mentorlust ja võrgustikukoostööd 75 naisettevõtjale (25 osalejat igast riigist). Projekti kolmeaastase kestvuse jooksul saab võimaluse koolitustel ja inspiratsioonireisidel osalemiseks kolm lendu noori naisi. 

Esimene tsükkel, mis noorte jaoks kestab 2023. aasta oktoobrist 2024. aasta aprillini, algab avaüritusega Rootsis ja lõpeb ühise külaskäiguga Lätti. Silmast-silma kohtumiste vahel avaneb noortel naistel võimalus teha oma valik 12 põneva ärivaldkonna veebikoolituse seast, saada tuge mentoritelt ja osaleda võrgustikukohtumistel. Koolitusel luuakse keskkond, kus noored alustavad naisettevõtjad saavad uusi teadmisi rahvusvahelisest ärist ning loovad kontakte ja vahetavad ideid teiste Eesti, Rootsi ja Läti noorte ettevõtlushuviliste naistega. 


Rohkem infot  sites.google.com/view/wecbusiness/home ja projekti Facebooki lehel.

Registreerumine: https://forms.gle/zocspT6CFjcmcMCn6

Projekti juhtpartner on STARTcentrum Social Impact (Rootsi) ning teised partnerid Tartu Loomemajanduskeskus (Eesti) ja Impact Hub (Läti).

 

Projekti kaasrahastaja on Kesk-Läänemere programm ( https://centralbaltic.eu/).

 

Kontakt:
 Mari Peetsalu,
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

02. August 2023

21. septembril 16-21
22. septembril kell 10-18

Tartus Paranduskeldris (Kastani tn 42).

Kas oled huvitatud praktiliste kingituste loomisest turistidele, ainulaadse fännikauba kujundamisest oma ettevõttele või uute toodete loomisest? Kingidisaini häkaton on sinu jaoks ideaalne võimalus.

21. - 22. septembril korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla kingidisaini häkatoni, mille eesmärk on töötada välja disainkingitusi, mis on valminud keskkonnasõbralikult ja taaskasutust propageerivalt. Osalejatel on võimalus kohapeal kasutada erinevaid materjale ja töövahendeid ning teha valmis toote prototüüp.

Häkaton toimub Tartu Aparaaditehases asuvas Paranduskeldris ja selle raames  saavad osalejad meistrite ja juhendajate käe all prototüübid ise valmis teha. Lisaks on häkatoni poolt tuge pakkumas erinevad mentorid ja inspiratsiooniesinejad.

Külalisesinejad:

Anne Rudanovski, Kõrgema Kunstikooli Pallas professor, skulptor ja õppejõud, Paberimuuseumi asutaja ning juht.

Andres Kuusik, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse professor ja TÜ neuroturunduse labori ellukutsuja.

Juta Vallikivi, Tartu Kunstikooli arendusprojektide juht ja tiimicoach.

Mentorid:

Liis Tiisvelt, Helen Bunder, Juta Vallikivi, Tiina Andron, Olger Lehtsaar, Maili Kallaste, Karl Viiol ja Külli Hansen.

Valminud toodetele on välja pannud auhinnad Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakond, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Filmifond, Tartu Ärinõuandla, A.Le Coq jt.

Rohkem infot häkatoni kohta saab: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja tel. 5101819

Registreeru häkatonile kuni 17. septembrini siin:

https://forms.gle/kWwmGNkfEE6Gfsxn6

Häkaton on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Liidu Loov Euroopa Programmist.

 

AJAKAVA

21.09 kell 16-21

15:45 Kogunemine ja registreerumine
16.00-16:15 Avasõnad korraldajatelt. Häkatoni idee tutvustus.
16:15-16:45 Inspiratsiooniesineja: Anne Rudanovski, Kõrgema Kunstikooli Pallas professor
16:45-17:30 Häkatoni tiimide loomine ja ideede tutvustamine
17:30 Toekam kohvi- ja suupistetepaus
18:00-18:20 Paranduskeldri masinate ja materjalide tutvustus
18:20-19:30 Ideede arendus mentorite nõustamisel
19:30 Energiapaus
20:00-20:30 Ideede esitlused ja päeva kokkuvõte
20:30-21:00 Vaba aeg tööks Paranduskeldris

22.09 kell 10-18

9:45 Hommikukohvi ja suupisted
10:00-10:20 Päeva avamine ja inspiratsiooniesineja: Andres Kuusik, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse professor
10:20-12:00 Toodete arendus koos mentoritega
12:00 Lõuna
12:30-13:00 Inspiratsiooniesineja: Juta Vallikivi, Tartu Kunstikooli arendusprojektide juht ja tiimicoach.
13:00 Töö jätkub, prototüüpide loomine mentorite nõustamisel
17:00-17:30 Toodete esitlused ja üllatusesineja
17:30-17:45 Auhindade väljaandmine
17:45-18:00 Ühine pildistamine ja pidulik lõpp



20. Juuli 2023

Tartu loomemajanduskeskuse eestvedamisel algas 1. juulist projekt „Film Cluster South“. Järgneva poole aasta jooksul viiakse ellu rida tegevusi Lõuna-Eesti kui filmiregiooni tuntuse, avatuse ja regioonisisese koostöö parandamiseks ja arendamiseks.

Projekti raames luuakse Tartu Filmifondile uus koduleht ning hakatakse koguma infot Lõuna-Eesti viie maakonna (Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa) teenusepakkujate kohta. Aasta lõpuks valmib andmebaas, mis on abiks kõigile filmiloojatele, kes Lõuna-Eestisse filme tootma plaanivad tulla, infot leiab nii produktsiooni kui postproduktsiooni puudutavate teenuste kohta, aga ka näiteks majutust ja toitlustust pakkuvate ettevõtete kohta. 21. juunil allkirjastasid viie Lõuna-Eesti maakonna esindajad pidulikult koostöökokkuleppe liitumiseks Tartu Filmifondiga. Seega on Tartu Filmifond nüüd suurim Eesti regionaalne filmifond hõlmates geograafiliselt väga eripärast ja ka looduslikult mitmekülgset piirkonda.

Tartu Filmifondi projektijuht Signe Somelar-Erikson: „Eelkõige kutsume üles kõiki Lõuna-Eestis filmitootmise tugiteenustega seotud ettevõtjad andma endast meile märku aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., et saaksime nende kontakte jagada ning tootjatele soovitada."

Plaanis on ka lokatsioonide andmebaasi loomine, loomemajanduskeskuse taristu kaasajastamine Tartus Kalevi tänav 15 ja 17 ruumides ning tutvumisreisi korraldamine USA lokatsioonide koordinaatoritele Lõuna-Eestisse ja Tartusse käesoleva aasta augustikuus.

Projekti kogumaksumus on 186 693 eurot ning projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Info ja kontakt
Signe Somelar-Erikson
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Blue text on a white background Description automatically generated

07. Juuli 2023

04. Juuli 2023


Loomeka lood saates on külas Airi Saago, kes kunagi pühendas end kübarsepa tööle, kuid nüüd on enda jaoks leidnud uue kire - õmblemise! Airil on ka täitsa oma loomeettevõte Bibix, millega juba aastaid tegutseb. Lisaks oma toodangule pakub Airi firma õmblusteenust teistele ettevõtetele: lõigete loomisest kuni valmistoodanguni välja.

BIBIX on väike kodumaine õmblusettevõte, kus luuakse glamuurseid sametkangast dressikomplekte naistele ja lastele. Klient saab ise komplekteerida meelepärased dressid valides sobiva mudeli, sameti ja voodrikanga toonid ning soovi korral ka tikandid ja kristallid. Tootmises kasutatakse kõrgkvaliteetset sametit, mis on suurepäraste omadustega. Materjal venib, kuid ei veni välja isegi pikaajalisel kasutamisel, kohandub kandja figuuriga, ei näita välja plekke ning ei kortsu. Sametil on sügav värvitoon ja luksuslik läige ning see püsib säravana ka peale mitmekordset pesu. Bibixi eesmärgiks on pakkuda rõivaid, mis muudaksid kandja kauniks, loobumata seejuures mugavusest.

Saatejuhid Katrin Tegova ja Mari Peetsalu, heli Jaanus Kaasik

Instagram
Facebook
Veebileht

Kuula saadet SIIT!

30. Juuni 2023


Tartus on 8. ja 9. juulil Hansalaat, kuhu seekord tuleb kokku üle 400 käsitöö, toidu, meelelahutuse ja muu laadakraami pakkujat. 

Küüni tänav muutub Hansalaada ajal disainitänavaks ning aasta aega tegutsenud Tartu Loomemajanduskeskuse disainipood, mis sai värskelt uue nime HOPP Disain, tähistab Hansalaada raames ka oma esimest sünnipäeva. 

HOPP disainipoe POP-UP disainialal on kohal nii Tartu disainerid kui ka kaugemalt tulnud ning Eestis juba tuntud loojad ja brändid. Küüni tänava külastaja saab suhelda disaineritega ja astuda sisse ka HOPP Disaini poodi Küüni tänav 4, mis on avatud kogu nädalavahetuse. Disainitänaval on kohal disainerid: Bibz Store, Alisa Vasina, Andron, KOOSdisain, LUMMwear, Maarja Niinemägi Jewellery, Moi, Olevus Art, Pippin Stuudio, Ubent.

Tulge Hansalaadale disaini avastama ja laske ennast inspireerida!

Külastajatel soovitatakse Hansalaadale tulla jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga, et vältida parkimisel tekkivaid ummikuid. 
Laada tegevused toimuvad Tartu kesklinnas laupäeval kl 10 – 20 ja pühapäeval kl 10 – 16.


Hansalaada FB leht.

23. Juuni 2023


13. - 15. juunini võttis Tartu Loomemajanduskeskus Tartus vastu Ukraina väikeettevõtjad. Tegemist oli kümne ettevõttega erinevatest loomemajanduse valdkondadest, sh disain, veebiarendus, kunst, muusika, kirjastamine, reisimine.

Külastuse eesmärgiks oli toetada Ukraina ettevõtjate arengut ja enesekindluse kasvu, reisil osalejad valiti välja novembrist jaanuarini toimunud ettevõtlusalastel veebikursustel osalejate seast. Ukrainlased kohtusid Tartus ärimentoritega ja osalesid koos LMK inkubantidega seminaril, kus Signe Ventsel firmast Brandmoon rääkis personaalse brändi arendamisest, Ester Eomois EBS-ist koostööst ja karjääri planeerimisest ning Stella Soomlais Stella Soomlais Studio’st oma ettevõtlus- ja tootearenduskogemusest.

Ester Eomois: “Kohtumine ukraina loomeettevõtjatega, kes täna tegutsevad Ukrainast väljaspool, oli väga inspireeriv ja energiat andev. Et tipptasemel läbi lüüa, on sul vaja head toodet, suurt usku sellesse ja ambitsiooni – seda kõigil ukrainlastel ka on. Rääkisime töötoas persoonibrändist ja eduka karjääri ülesehitamisest- seminaril jagasime kogemust ja oma ettevõtete kujunemislugusid. Jäi meelde, et ukrainlased on väga head oma lugude jutustajad.”

Külli Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht, lisab: “Minu jaoks oli väga liigutav kuulata koolitusel osalejate tagasisidet ja näha, kui tänulikud olid ukrainlased kõikide koolituste eest. Üks osaleja rääkis, kuidas meie projekt on aidanud tal viimastel aastatel sõjaolukorras kadunud motivatsiooni taasleida ning väärtustada uuesti iseennast, oma andeid ja tugevusi ning seeläbi alustada uuesti oma ettevõtlusega."

Osalejatele jagas isiklikke ettevõtlusega alustamise rõõme ja muresid ka Eestis elav ukrainlanna Yevheniia Harmanova, kes peab Jõgeval maasikabaari, mille ekstravagantseim kaup on fantaasiaküllaselt dekoreeritud maasikad šokolaadis.

Ukraina ettevõtjatel olid ka individuaalsed kohtumised Eesti kolleegidega Tartus ja Tallinnas, nt HAKI galeriis, veebidisaini agentuuris NOPE Creative, käsitöökudumite stuudios Etnowerk,  graafilise disaini ja visualiseerimisega tegelevas ettevõttes Joonmeedia.

Koos külastati ka Loomemajanduskeskuse äsja värske ilme saanud disainipoodi HOPP Tartus Küüni tänaval, kus 2024. aastal on plaanis  korraldada Ukraina disainerite toodete pop-up üritus.

Ukrainlaste õppereis Eestisse toimus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse poolt rahastatud projekti „Uart’n’Business“ raames.

22. Juuni 2023



Loe uudiskirja SIIT!

22. Juuni 2023

Foto autor Maria Kilk

Kolmapäeval, 21. juunil allkirjastasid viie Lõuna-Eesti maakonna esindajad pidulikult koostöökokkuleppe liitumiseks Tartu Filmifondiga. Seega on Tartu Filmifond nüüd suurim Eesti regionaalne filmifond hõlmates geograafiliselt väga eripärast ja ka looduslikult mitmekülgset piirkonda.

Filmirežissöör Moonika Siimets, kes tutvustas üritusel filmiinimeste vajadusi, tõi välja, et Lõuna-Eesti elujõuline kultuur ning võro, seto ja Peipsiveere kultuuriruumid on loomeinimeste jaoks väga inpireerivad. „Me peaksime olema uhked selle elava pärandi üle, mis meil alles on ja seda ka enesekindlamalt esitlema. Ka mina olen Lõuna-Eestiga väga seotud ja siinne mõtteviis ning selle kultuuriruumi mõju on olemas kõikides mu filmides. Ma näen asju teisiti ja see teeb mind huvitavaks ka globaalses filmimaailmas, kus oodatakse loojatelt oma käekirja. Olen uhkusega lõunaeestlane,“ sõnas Siimets.

Kohtumisel arutati ka Tartu Filmifondi tulevasi tegevusi Lõuna-Eestis. Plaanis on alustada kohalike ressursside kaardistamisest:  koguda kokku info lokatsioonide ja teenusepakkujate kohta. Ühiselt leiti, et üheks fondi oluliseks tegevuseks on tulevikus erinevate teenusepakkujate filmispetsiifiliste oskuste ja teadmiste tõstmine. 

Põlvamaa arenduskeskuse juhataja Lennart Liba kommenteerib: „Noortega tegelemine on oluline ja me saame seda teha kahel moel: koolitada kohalikke noori andes neile filmispetsiifilisi oskuseid ja teadmisi. Oleme ka valmis kutsuma piirkonda BFMi (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut) tudengeid ja toetama nende filmide loomist stipendiumitega.“

Pikemalt peatuti ka filmilokatsioonide teemal. „Filmitegijate jaoks on sobiv lokatsioon sageli väga erinev sellest, mida esitletakse  turistidele põneva sihtpunkti või vaatamisväärsusena,“ kommenteeris näitleja, režissöör ja produtsent Anti Reinthal, kes on lisaks ka Jõgeva valla kultuuriasutusi koondava ühendasutuse Jõgeva Valla Kultuur juhataja . „Otsitakse puutumata ja ehedaid keskkondi, mis loovad emotsioone ja panevad mõtlema kohtade lugudele.“ 

Külli Hansen lisas: „Oleme seda sõnumit kuulnud juba paljudelt filmiprofessionaalidelt, et Eestis hakkavad ära kaduma nn kolemajad ehk siis hooned ja alad, mida pole korrastatud ja renoveeritud. Seetõttu panime ka oma koostööleppesse naljaga pooleks kirja, et otsime ja võimalusel hoiame neid kolemaju ning püüdleme selles suunas, et looduskaitsealade kõrvale rajatakse ka filmikaitse alasid.“ 

Lõuna-Eesti lokatsioonide kaardistamine ja nende fotografeerimine  on ka Tartu Filmifondi järgmine tegevus. Juba aasta lõpul valmib ülevaade erinevatest Lõuna-Eesti filmilokatsioonidest. Tartu Filmifond kutsub üles fotograafe ja filmihuvilisi saatma fondile fotosid Lõuna-Eesti põnevate paikade kohta, olgu need siis loodusest, industriaalsetest aladest või nurgatagustest avastamata paikadest.

Ühendust saab võtta kirjutades aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Tartu Filmifondi laienemise koostöökokkuleppele kirjutasid alla:

Külli Hansen, Tartu Filmifond
Sven Tobreluts, Tartumaa Omavalitsuste Liit
Aive Tamm, Jõgevamaa Arenduskeskus
Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskus
Anneli Kattai, Valgamaa Arenguagentuur
Tiit Toots, Võrumaa Arenduskeskus 

Tartu Filmifond on toetanud filmide loomist Tartus ja Tartumaal alates 2015. aastast. Aastate jooksul on toetatud üle 30 filmi, nende hulgas Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“, mis on pälvinud rohket rahvusvahelist tunnustust, nt parima režissööri preemia Sundance'i filmifestivalil. Tartu Filmifond toetab tagasimakse süsteemi alusel täispikkade või lühimängufilmide, dokumentaal- ja animafilmide ning kvaliteettelesarjade tootmist. Fondi toetussumma ühele filmiprojektile on kuni 30% fondi regioonis tehtud abikõlblikest kuludest.

Rohkem infot:
Külli Hansen
Tartu Filmifondi juht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

20. Juuni 2023


Kuula saadet SIIT!

13. Juuni 2023


Tartu Filmifond, mis on seni toetanud filmide tootmist Tartu ja Tartumaal on laiendamas oma geograafilist areaali ja laieneb Lõuna-Eestisse. Fondiga liituvad Jõgevamaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa. Selle tulemusena hakkab Tartu Filmifond toetama filmivõtteid piirkonnas, mis katab ligi kolmandikku Mandri-Eestist.

Pidulik leppe allkirjastamine toimub 21. juunil Taevaskojas parvlaeval Lonny, kus leppele kirjutavad alla Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartumaa Omavalitsuste Liidu, Valgamaa Arenguagentuuri ja Võrumaa Arenduskeskuse esindajad.

Tartu Filmifondi juht Külli Hansen kommenteerib: „Meie praegune otsus on märgilise tähtsusega ja tähistab sellise koostöö algust, mis on kasulik kõikidele osapooltele – nii maakondadele, regioonis tegutsevatele teenusepakkujatele kui ka filmitegijatele. Meilt uuritakse pidevalt, kas Tartu Filmifondi toetusel on võimalik minna filmima Taevaskotta, Palamusele või Kütiorgu. Nüüd võime öelda, et tõesti, see on võimalik.“

Põlvamaa arenduskeskuse juhataja Lennart Liba: „See on praegu tähtis samm, et Lõuna-Eesti teeb koostööd ka filmi alal. Filmi- ja digimaailm on tuleviku tööstusharu ja seda arendades oleme õigel teel. Filmide rahastusmudel, kus 1 kulutatud euro toob piirkonda tagasi 5-6 eurot, elavdab kindlasti kohalikku ettevõtlust ja aitab kaasa uute ettevõtete või teenuste tekkele. Lisaks on filmitööstus atraktiivne noortele ja filmi toomine piirkonda lisab regioonile atraktiivsust.“

Kohtumisel, kus allkirjastatakse koostöölepe, arutatakse ka teistel Lõuna-Eesti filmitulevikku puudutavatel teemadel. Esimeste koostöötegevustena on plaanis koguda infot Lõuna-Eestis tegutsevate ja filmitööstusele teenuseid või tooteid pakkuvate ettevõtete kohta, kaardistada ja fotografeerida filmilokatsioone ning korraldada filmiprofessionaalidele piirkonda tutvustavaid tuure. Taotlusi Lõuna-Eestis filmimiseks hakkab Tartu Filmifond vastu võtma alates sügisest 2023.

Tartu Filmifond on toetanud filmide loomist Tartus ja Tartumaal alates 2015. aastast. Aastate jooksul on toetatud üle 30 filmi, nende hulgas Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“, mis on pälvinud rohket rahvusvahelist tunnustust, nt parima režissööri preemia Sundance'i filmifestivalil. Tartu Filmifond toetab tagasimakse süsteemi alusel täispikkade või lühimängufilmide, dokumentaal- ja animafilmide ning kvaliteettelesarjade tootmist. Fondi toetussumma ühele filmiprojektile on kuni 30% fondi regioonis tehtud abikõlblikest kuludest.


Rohkem infot:
Külli Hansen
Tartu Filmifondi juht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

12. Juuni 2023

 

Kuni 15. septembrini 2023 on avatud STARTcentrum Social Impacti (Rootsi) projekti "We C Business" registreerumine!

Projekti partneriteks on Tartu Loomemajanduskeskus (Eesti) ja Impact Hub (Läti).

Projekti eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja juhtimisoskusi 18-25-aastaste naiste seas. Projekti
tegevustega julgustatakse noori naisi oma ideid juba varases faasis testima ja nägema ettevõtluses
võimalusi oma ideede realiseerimiseks, äri alustamiseks. Projektiga luuakse keskkond, kus noored
alustavad naisettevõtjad saavad uusi teadmisi rahvusvahelisest ärist ning loovad kontakte ja vahetvad
ideid teiste Eesti, Rootsi ja Läti noorte ettevõtlushuviliste naistega. Projekt on jagatud kolmeks 12-
kuuliseks tsükliks, millest iga tsükkel sisaldab töötubasid, mentorlust ja võrgustikukoostööd 75
naisettevõtjale (25 osalejat igast riigist)

Rohkem infot  sites.google.com/view/wecbusiness/home ja projekti Facebooki lehel.

Registreerumine: https://forms.gle/zocspT6CFjcmcMCn6

Kontakt: Mari Peetsalu, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Projekti kaasrahastaja on Kesk-Läänemere programm, https://centralbaltic.eu/.

05. Juuni 2023

Loe uudiskirja SIIT!

05. Juuni 2023

Foto autor Erlend Štaub.


19. - 24. mail osales Tartu Filmifondi delegatsioon Cannes`i filmifestivalil ja selle raames toimuval filmiturul Marché du Film.Esmakordselt eesti filmi ajaloos toimus festivali raames regionaalsete filmifondide vastuvõtt. Seda korraldasid ühiselt Tartu Filmifond ja Ida-Viru Filmifond. Filmituru Eesti paviljonis toimunud vastuvõtt oli rohke osalejate arvuga üritus, kus kohtusid Eesti ja rahvusvahelise filmitööstuse esindajad ning jagati infot filmilokatsiooonide ja regioonides pakutavate teenuste kohta.
„Eesti filmil läheb maailmas järjest paremini ning huvi siin filmimise vastu kasvab. Samas ei teata, et filmide tootmiseks on võimalik lisaks riiklikule rahastusele saada toetust ka regionaalsetest filmifondidest,“ kommenteerib Tartu Filmifondi juht Külli Hansen.

„Pidasin Cannes'is hulgaliselt kohtumisi inimestega, kes soovisid saada infot Tartu ja Lõuna-Eesti kohta ning kogusid infot lokatsioonide kohta. Teatakse, et Eesti filmiinimesed on professionaalsed, kuid ei teata, milliseid maastikke või hooneid siit leida võib. Huvi Tartu Filmifondi vastu oli väga suur ning Cannes' is viibides oli selgelt tunda, et iga kohtumine aitab tuua Tartut ning Lõuna-Eesti mitmekülgseid võimalusi senisest enam maailma filmikaardile.“

Cannes' i filmifestival toimus sel aastal 76. korda. Festivali raames toimunud filmimaailma ühel olulisemal filmiturul Marché du Film on Eesti olnud esindatud juba üle 20 aasta. Sel aastal oli Eesti kohal ligi 100-inimeselise delegatsiooniga ning filmiturgu külastas ka Eesti kultuuriminister.
 

25. Mai 2023


LMK inkubant Franz Raver esitles oma vormiriiete kollektsiooni selleaastasel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kevadballil Vanemuise Kontserdimajas, mis toimus 9. mail. Franz Raveri toodangusse kuuluvad rätsepatööna disainitud ja valmistatud vormiriideid, mis aitavad luua ning tugevdada ettevõtte või organisatsiooni brändi.

Tutvustati enam kui 30 erinevat ettevõtetele loodud disainrõivast, mille seas olid nii teenindussektori jaoks valmistatud personali vormiriided kui ka unikaalsed kleidid, pusad ja vabaajakomplektid.

Loe kõigest lähemalt ja vaata uhket galeriid SIIT! 

13. Mai 2023

 

11. mail toimus Tallinnas Kultuurikatlas Creative Business Cup'i Eesti eelvõistlus ning ülemaailmsel loominguliste idufirmade võistlusele valiti Eestit esindama ettevõte SUTU.
Tartu Loomemajanduskeskuse auhind, milleks on 3 nädalat POP-UP ala Loomeka disainipoes, läks Paul Bergile, brändile, mis toodab stiilset ilmastikukindlat riietust.
Võitja SUTU on välja töötanud pilliroost tehtud materjali, mida saab kasutada nt pangakaartide tootmiseks. Võistlus toimub 4.- 5. juunil Taanis, Kopenhaagenis ja sellest võtab osa ca 80 riiki, kes on valinud end esindama loomingulise ja innovatiivse idufirma.

„SUTU pälvis meie tähelepanu, sest tegemist on innovatiivse ja taastuva materjaliga, mis on valmistatud kohalikust toormest. Kui pilliroogu ei kasuta, siis see läheb raisku ja toodab süsihappegaasi. Sellise materjali kasutusvõimalused on lõputud, sellega saaks asendada suures osas plastmassi,“ ütles žürii esimees Yrjö Ojasaar.
„Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi,“ ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.

Lisaks võitjale saavad Kopenhaagenis toimuvast üritusest osa ka II ja III koha saanud startuppide esindajad: Hotelliteenuseid ühte äppi koondav HotelBuddy ja põhjamaisele kliimale sobivaid riideid tootev Paul Berg.

Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna, 3 koolitust ja 3 konsultatsiooni võitis samuti SUTU. Estonian Business School pakub 3 EAP väärtuses vabalt valitud koolitust ettevõttele Paul Berg, kes toodab ilmastikukindlat riietust. Prototron kutsub AI põhist naha analüüsi pakkuvat Helena Grethe otse osalema oma programmis.

Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator / Tallinn Creative ja Tartu Loomemajanduskeskus.
Projekti toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.
 

Lehekülg 1 / 18

tartu linnregionaalarengu fond