Uudised

09. Mai 2022

Skulptuur, kui ühendaja ning lugude jutustaja

17. mail 2022 toimub Tartu Loomemajanduskeskuse ja Voronja galerii koostööna esimene tARTu skulptuurioksjon, mistõttu arutleme saates kas ja kuidas skulptuurid meid igapäevaselt mõjutavad? Püüame aru saada, mis seisus Eesti skulptuur praegu on ning kinnitame või lükkame ümber mõned müüdid, mis skulptuuridega seoses on tekkinud.

Saates vestlevad Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski, Tartu Loomemajanduskeskuse tegevjuht Külli Hansen ning Voronja galerii ja tARTu poe eestvedaja Raul Oreškin.

Kuula saadet SIIT!

29. Aprill 2022

Eesti filmi sünnipäevaks peetakse 30. aprilli 1912, mil Eesti esimene filmitegija Johannes Pääsuke näitas Tartus kinos “Illusion” oma esimest lühifilmi. 110 aastat hiljem pani Tartu Elektriteater koostöös filmikriitik Tristan Priimäega kokku filmiprogrammi, millega heita pilk Eesti filmiloo põnevamatesse hetkedesse. Perioodil 7.-15. mai leiab Elektriteatris seitsme seansi jagu põnevat avastamist ja taasavastmist - 90ndate päevakajalistest dokfilmidest kuni Toominga-Aruoja “Värviliste unenägudeni”. Filmiprogramm linastub samuti Tallinnas kinodes Sõprus ja Artis.

Eesti Film 110 filmiprogramm alustab 7. mail sajandi jooksul valminud lühidokumentalistika seansiga, mis  pakub ainulaadse võimaluse teha kiirsõidu läbi aja ja Eesti filmiloo, eraldi seansid on pühendatud eesti naisrežissööride Leida Laiuse, Valeria Andersoni ja Reet Kasesalu dokumentaalfilmidele ja Raul Tammerti 70ndatel valminud ulmefilmidele, mis on teenimatult vähe tähelepanu pälvinud. Programmis on koha leidnud ka vanemad ja uuemad kõheanimatsioonid, nende hulgas Riho Undi ja Hardi Volmeri legendaarne “Nõiutud saar” ja nõukaaja laste õudusfilm, Rein Raamatu “Suut Tõll”, uuematest filmidest Martinus Daane Klemet eriskummaline Dracula lugu “Fractula”. EF110 programmi lõpetab 15. mail ugri-ulmade seanss, kus linastub Rainer Sarneti Kiviräha tõlgendus “November”. 

Lisaks tuumakale filmiprogrammile tähistavad Eesti Filmi Instituut, Tartu Filmifond ja Tartu Elektriteater Eesti filmi sünnipäeva 6. mail Eesti Rahva Muuseumi juures, kus meenutatakse Johannes Pääsukese esimese filmikatsetuse "Utotškini lendamised" valmimist, sama päeva õhtul leiab aset pidu filmitegijatele Tartu Elektriteatris.

Kogu programm:
https://elektriteater.ee/eriprogrammid/eesti-film-110/

Event Facebookis:
https://www.facebook.com/events/668146044414421

14. Aprill 2022

Tartu Loomemajanduskeskuse aprillikuu uudiskiri on taas teie ees lugemiseks SIIN!

Põnevat süüvimist!

08. Aprill 2022

9. aprillist kuni 16. maini võivad külastajad tutvuda tARTu skulptuurioksjonile esitatud töödega. Oksjoninäitust saab vaadata Tartu Aparaaditehases asuvas tARTu poes. Koos skulptuurinäitusega  avaneb tARTu poes teise korruse laiendus. Näitusel esitletud ruumilisi teoseid saab publik seega vaadata läbi kahe korruse.

Skulptuurioksjoni korraldajateks on Tartu Loomemajanduskeskus ja Voronja galerii, kelle ühine eesmärk on oksjoni kaudu Eesti skulptorite ja skulptuuride tutvustamine kunstihuvilistele ja investoritele. Näitusel on eksponeeritud 49 skulptuuri või ruumilist objekti 31 autorilt. 

Kunstnikest on näitusel esindatud Andreas Tukmann, Danel Kahar, Eero Ijavoinen, Elo Liiv, Gea Sibola Hansen, Heikki Leis, Jüri Ojaver, Kärt Seppel, Katariin Mudist, Kertu Tuberg, Ksusa Koza, Lea Armväärt, Maarit Mälgi, Maarja Mäemets, Mari Hiiemäe, Mariliin Kindsiko-Singh, Martiini, Meiu Münt, Mikhail Dukhomenok, Õie Holm, Rasmus Eist, Sanna Lova, Sasha Tishkov, Siim Neerut/Ülle Ottokar, Silja Truus, Silver Rannak, Sofia Fattahhova, Tauno Erik, Terje Ojaver, Timo Toots, Tõnis Kriisa. 

Oksjonile saadetud 88st tööst tegi valiku žürii, kuhu kuulusid Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski, Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhataja Indrek Grigor, Tartu Loomemajanduskeskuse tegevjuht Külli Hansen ja kunstikoguja ning metseen Riivo Anton.

Žüriiliige Indrek Grigor: "Prof. Jaak Kangilaski on erinevatel juhtudel heitnud eesti kunsti publikule ette, et skulptuuri suhtutakse kui esemesse, mis seistes postamendil keset näitusesaali segab maalide imetlemist. Ent täna, kui maal ei ole enam ammu pelgalt tahvel seinal, ei ole ka skulptuur enam tingimata ese postamendil. Skulptuur astub tuppa, peatub pidulikult, kuid seab end seejärel mugavalt sohval sisse ning hakkab elust ja ilmast pajatama. Oksjonile jõudnud jutupaunikute valik on võrdlemisi hea läbilõige Eesti kunstist, on tõelisi skulptuuri klassikuid, on noori tippkunstnikke, kuid ka autoreid, keda skulptuuri oksjoni kontekstis ei oleks esimese hooga taibanud oodata."     

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen rõõmustab, et oksjonile laekus väga eriilmelisi töid: “Seekordne žürii oli oma valikutes pigem ebatraditsiooniline ja julge ning valiku tegemine ei olnud sugugi kerge. Kuigi oksjonil saab olema pronksskulptuure ja pisiplastikat, näeb nende kõrval ka väga erinevaid ja hästi põnevaid kolmemõõtmelisi objekte.”

Oksjoni teostega saab tutvuda noorkunst.ee asuvas veebikataloogis kui ka kohapeal näitusel (T-R kell 12-18 ja L kell 12-16). 

Oksjonist saab osa võtta nii kohapeal tARTu poes kui ka telefoni teel ja videosilla vahendusel.

Kataloogi leiab kodulehelt noorkunst.ee, samuti oksjonile registreerimise tingimused.

Rohkem infot:
https://www.noorkunst.ee/oksjoni-kataloog

Kontakt:
Raul Oreškin
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 
Külli Hansen
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

05. Aprill 2022

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Rootsi partneriga STARTcentrum ning Läti partneriga Green and Smart Technology Cluster korraldasid rahvusvahelise projekti Be the Future raames 6-kuulise koolitustsükli, mille käigus õpilased said proovida, mida kujutab ettevõtjaks olemine. Koolitustsükkel lõppes 2. aprillil kahepäevase lõppüritusega Rootsis, Örebros. 

Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust enda kui tööandja võimalikkusest tööturul, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Koolitustsükli jooksul said 91 noort testida ja arendada enda ärilist mõtlemist reaalsetes olukordades, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas, küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning osalejatele pakuti tipptasemel mentortuge. Programm toimus inglise keeles.

2021. aasta oktoobris alanud projekti esimese koolitustsükli käigus loodi 18 ettevõtlusideed ning 6 kuu jooksul nõustasid noori teiste hulgas mentorid Hanna-Liis Remmelg, Liis Tiisvelt, Kadri Arrak, Piret Vapajeva ja Karin Sepp.

Tüdrukud kaitsesid oma ettevõtlusideid, nende edasiarendusi ning projekti käigus saavutatud tulemusi žürii ees 2. aprilli Örebros toimunud kahepäevasel üritusel. Parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Tyfo ja Rootsi-Eesti-Läti meeskond Do You Dare. Tyfo visiooniks on välja arendada veebilehekülg, mis aitab õpilastel leida sobivaid mentoreid õpinguteks. Veebilehel hakatakse müüma õpilastele vajalikke vahendeid, nt märkmevihikud, pastapliiatsid jmt, ning müügist saadud tulu annetatakse kolmandate riikide haridussüsteemile. Do You Dare on aga eesmärgiks võtnud vähendada tekstiilijäätmeid tehes nendest praktilisi riidekotte. Võtjatiimid sõidavad võidureisile Berliini tutvumaks sealse ettevõtluse ökosüsteemiga.

Eestipoolne projektijuht Karin Sepp Tartu Loomemajanduskeskusest: “Projekt Be The Future tõestas taaskord, et noortel on väga suur huvi tegeleda ettevõtlusega ning neil on olemas nii kõrgel tasemel bränditunnetus kui ka teadlikkus keskkonnasõbralikkusest. Koolituse parim ja väärtuslikum osa ongi võimalus anda noortele neidudele võimalus enda ideid ellu viia ja testida, ei jääda vaid teooriasse pidama, vaid katsetatakse päris elus oma ettevõtlusideid.”

Projekti Be the Future, mis tutvustab ettevõtlikku ellusuhtumist läbi parimate kogemuslugude, inspireerivate coach’ide ning toetavate mentorite kaasamise, kolmas ja ühtlasi viimane koolitustsükkel algas selle aasta märtsis.

Projekt “Be The Future” on rahastatud Euroopa Regionaalfondi Kesk-Läänemere programmi 2014-2020 vahenditest.

Loe lähemalt projekti kohta:

http://bethefuture.global/

https://bit.ly/3aFxKOm

Tartu Loomemajanduskeskus (LMK) on 2009. aastal asutatud loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis.

Rohkem infot:
Karin Sepp
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+37253412371

02. Aprill 2022

01. Aprill 2022

Kutsume osalema veebitöötoas 6. aprillil kell 15 - 17 ja mõtlema kaasa kogukonna kaasamisele kunstiprojektides.

Tartu Loomemajanduskeskus on partner projektis, mis uurib kogukonna kaasamise mõju kunstiprojektidele. Miks see teema vajalik on? Sest kogukonnas on tarkus ja jõud, mida me ei ole seni osanud täiel määral ära kasutada.

Kuidas muutuvad kunstiprojektid, kui loomeprotsessi impulsiks ei ole LOOMINE KELLELEGI või RÄÄKIMINE MILLESTKI, vaid KOOS RÄÄKIMINE JA LOOMINE. Inglise keeles kõlavad need küsimused nii: How does transition from “creating for” or “telling about” to “creating and telling with” impact our being in the world both as artists and audiences? How does it change production and touring pattern on a conceptual and practical level?

Seda teemat uurib veebiseminaril Gundega Laivina, Läti Kunstiakadeemia külalislektor. Gundega on töötanud Läti Kaasaegse Teatri Instituudis ja olnud mitmete rahvusvaheliste suurürituste pea- või kaaskorraldaja (Läti kaasaegse teatri festival Homo Novus, Riia 2014 Euroopa kultuuripealinn jm). Tema huviks läbi aegade on olnud kogukonna- ja kaasamiskunsti projektid nind nende mõju korraldajatele, osalejatele ja keskkonnale.

Seminar on inglise keeles ja toimub veebis 6. aprillil kell 15-17.

Link üritusele on siin: https://fb.me/e/1jiXxskqu
Registreerumine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSe74C-fmjuvdlacJ88MXPULROkXSU2FJcHpPDnqA6l-7J_Lyg/viewform

Üritus toimub projekti "Balti- ja Põhjamaade kogukonnakunstide võrgustik" raames, mida rahastab Põhja-ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm. Rohkem infot kogukonnakunsti mõiste ja projekti tegevuste kohta leiab Tartu Loomemajanduskeskuse kodulehelt: https://loovtartu.ee/lmk/projektid/15-tartu-loomemajanduskeskus/projektid/552-balti-ja-pohjamaade-kogukonnakunstide-vorgustik-nov-2020-okt-2021

29. Märts 2022

Reedel, 1. aprillil kell 18 linastub Tartu Loomemajanduskeskuses 5-osaline miniseriaal “Kodavere vaim Peipsi kõhal”, mis on loodud Peipsi ääres kõneldava Kodavere murraku elavdamiseks. Tegemist on seriaali Tartu esilinastusega ning kõik huvilised on oodatud vaatama. Sissepääs linastusele on prii.

Noorte filmi- ja keelehuvilistega koos loodud seriaal on üles ehitatud n-ö film filmis põhimõttel. Mängu tulevad nii zombid kui ka Juhan Liivi vaim, ent kõik on samas nutikalt seotud Kodavere piirkonna keele ja pärimusega. Võttepaikadena kasutati kultuuriloolisi või pärimuspaiku nagu Rannamõisa tamm, Kodavere rand ja Liivi Muuseum.

Kogu ettevõtmise taga on Ergo-Hart Västrik Kodavere Pärimuskeskusest, Reet Kruup Peipsiääre Vallavalitsusest ning Kadi Kivilo ja Mari Niitra Liivi Muuseumist ehk rühmitus Kiälekõda. Eestvedajatel tekkis 2020. aasta Tartumaa loometalgutel idee hääbumisohus Kodavere murraku tutvustamiseks kasutada lastele ja noortele atraktiivset formaati – nimelt filmi.

Selleks, et lõpptulemus sihtgruppi kindlasti kõnetaks, olid Peipsiääre valla lapsed ja noored kaasatud juba stsenaariumi väljatöötamisse. Kakskümmend last ja noort vanuses 8-22 osales juulis toimunud filmivõtetel nii näitlejate, operaatorite kui ka kunstnikena.

Miniseriaali “Kodavere vaim Peipsi kõhal” stsenaariumi kirjutasid Anna Hints ja Kadi Kivilo, režissöör ja operaator on Tushar Prakash. Tõlked Kodavere keelde tegi Eevi Treial.

Seriaali tunnusmeloodia “Uuri-aari un’ta palju” lõi Mikk Kirikal koos noortega kodaverekeelse arhiivisalvestise alusel. Seriaalis on kasutatud ka ansambli Puuluup muusikat.

Projekti toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus Peipsiveere pärimuskultuuri toetusmeetme kaudu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Raamatukoguhoidjate ühing, Alatskivi Coop, iDeal, Peipsiääre Vallavalitsus. Seriaali loomisel andis pidevat nõu ja tuge Tartu Loomemajanduskeskus, mille inkubatsiooniprogrammis Kiälekõda osales. Programmis osalemine oli Tartu Loomemajanduskeskuse auhind, mille Kodavere keelt kaitsev rühmitus 2020. aasta Tartumaa loometalgutel pälvis. 

24. Märts 2022

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Voronja galeriiga korraldavad 17. mail 2022 esimese tARTu skulptuurioksjoni. Kuni 3. märtsini said kunstnikud esitada töid oksjoni näitusele, mis avatakse 8. aprillil tARTu poes Aparaaditehases.

Oksjonile saadeti 88 kunstiteost 40lt autorilt, millest valiti oksjonile 46 tööd 30-lt autorilt. Kunstnikud, kelle tööd jõuavad näitusele ning oksjonile, on järgmised:

Andreas Tukmann, Danel Kahar, Eero Ijavoinen, Elo Liiv, Gea Sibola Hansen, Heikki Leis, Jüri Ojaver, Kärt Seppel, Katariin Mudist, Kertu Tuberg, Ksusa Koza, Lea Armväärt, Maarit Mälgi, Maarja Mäemets, Mari Hiiemäe, Mariliin Kindsiko-Singh, Martiini, Meiu Münt, Mikhail Dukhomenok, Õie Holm, Rasmus Eist, Sanna Lova, Sasha Tishkov, Siim Neerut ja Ülle Ottokar, Silja Truus, Silver Rannak, Sofia Fattahhova, Tauno Erik, Terje Ojaver, Timo Toots, Tõnis Kriisa.

Valiku teinud žüriisse kuulusid Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna juhataja Anne Rudanovski, Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhataja Indrek Grigor, Tartu Loomemajanduskeskuse tegevjuht Külli Hansen ja kunstikoguja ning metseen Riivo Anton.

Žüriiliige Indrek Grigor: "Prof. Jaak Kangilaski on erinevatel juhtudel heitnud eesti kunsti publikule ette, et skulptuuri suhtutakse kui esemesse, mis seistes postamendil keset näitusesaali segab maalide imetlemist. Ent täna, kui maal ei ole enam ammu pelgalt tahvel seinal, ei ole ka skulptuur enam tingimata ese postamendil. Skulptuur astub tuppa, peatub pidulikult, kuid seab end seejärel mugavalt sohval sisse ning hakkab elust ja ilmast pajatama. Oksjonile jõudnud jutupaunikute valik on võrdlemisi hea läbilõige Eesti kunstist, on tõelisi skulptuuri klassikuid, on noori tippkunstnikke, kuid ka autoreid, keda skulptuuri oksjoni kontekstis ei oleks esimese hooga taibanud oodata."     

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen rõõmustab, et oksjonile laekus väga eriilmelisi töid: “Seekordne žürii oli oma valikutes pigem ebatraditsiooniline ja julge ning valiku tegemine ei olnud sugugi kerge. Kuigi oksjonil saab olema pronksskulptuure ja pisiplastikat, näeb nende kõrval ka väga erinevaid ja hästi põnevaid kolmemõõtmelisi objekte.”

Oksjon toimub 17. mail tARTu poes Aparaaditehases. Oksjonil saab pakkumisi teha kohapeal, aga ka telefoni teel ning videokonverentsi vahendusel. Oksjonil osalemiseks tuleb eelnevalt registreerida. Jooksvalt leiab oksjoni kohta infot kodulehelt noorkunst.ee.

22. Märts 2022

18. - 19. märtsini toimus Tartus SPARK Demo keskuses loomehäkaton "Tulevikumood", kus häkatoni korraldajad Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla kutsusid kõiki kaasa mõtlema moe- ja tekstiilivaldkonna tuleviku üle.

Häkatonil rääkisid moemaailma probleemidest ja võimalikest tulevikutrendidest teadusuurija ja disainer Anna Talvi ning materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudist. Moelooja Xenia Joost rääkis oma elu valikutest moedisainerina ning väljakutsetest, mis seisavad kaasaja moedisainerite ees. Ta tõi välja konflikti, mida kaasaja disainerid tunnetavad tugevamalt kui kunagi varem - ühelt poolt on disaineritel vajadus luua jätkusuutlikku ja rohelist moodi, et mitte suurendada jäätmete hulka, ning teiselt poolt inimeste vajadus uute rõivaste järele, mis viivad odavate toodete kiirtarbimiseni. Joost tõi ühe võimaliku lahendusena välja ka digitaalse moe suurema kasutusele võtmise trendi.

Häkatoni eesmärk oli töötada välja erinevaid moemaailma tulevikku vaatavad innovatiivseid ideid ning tiimidel olid selleks abiks kogenud mentorid, nende hulgas ettevõtluse õpetaja ning õpilasfirmade juhendaja Mariin Alatsei, loomemajandusettevõtete konsultant Kaie Kaas, Tartu Ülikooli pehmerobootika kaasprofessor Indrek Must, Tartu Loomemajanduskeskuse mentor Signe Somelar-Erikson, Tartu Ärinõuandla konsultant Karl Viiol ja palju teised.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht ja üks häkatoni korraldajatest Külli Hansen kommenteerib häkatoni: “See oli meie esimene häkaton ja mul on hea meel tõdeda, et leidsime mõttekaaslaseid üle kogu Eesti. Osalejaid oli nii Tallinnast, Tartust, Võrust, Saaremaalt kui ka teistest piirkondadest. Oli näha, et noored mõtlevad väga tõsiselt sellele, kuidas panustada moemaailma tuleviku muutmisele. Mul on ka hea meel, et suurem osa häkatonil arendatud ideedest on ka edaspidi Tartu Loomemajanduskeskusega ühel või teisel moel seotud - saadame neid oma partnerite poolt korraldatud häkatonidele, võtame inkubaatorisse ja aitame neil oma plaane edasi arendada. Kõik ideed, mis aitavad muuta tekstiili- ja rõivatööstust rohelisemaks ning jätkusuutlikumaks, väärivad edasimõtlemist ja tugiorganisatsioonide abi.”

Ettevõtte Civitta poolt välja pandud peaauhinna, milleks on võimalus osaleda rahvusvahelisel ideehäkatonil „Fashion Sprint“, võitis Low Impack & Liis Tiisvelt, kelle ideeks on tekstiilijääkidest pakendite valmistamine. „Fashion Sprint“ toimub 16.-17. mail projekti Fashion for Change raames.

Nii Tartumaa Omavalitsuste Liidu preemia, milleks on piletid tehnoloogia-, ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsile Latitude59, kui ka Loov Eesti välja pandud auhinna, milleks on loomeettevõtete võistlusel Creative Business Cup Eesti eelvoorus idee esitlemine, pälvis samuti Low Impack & Liis Tiisvelt.

sTARTUp Day meeskond valis välja tiimi nimega Text Rode, kelle ideeks on lokaalsete elektriravi pakkuvate rõivaste valmistamine. Auhinnaks on pääs Tartus 24.-26. augustini toimuvale sTARTUp Day’le.

Tartu Loomemajanduskeskus pani välja kaks auhinda: 26. augustil sTARTUp Day raames toimuvale Creative Pitch lavale sai pääsu Glam Rent, platvorm, mis mis viib kokku luksuslike ehete ja aksessuaaride loojad ja rentijad. Kolmekuulise tasuta inkubatsiooniprogrammis osalemise võimaluse Tartu Loomemajanduskeskuses võitis tiim Again&. Tegemist on ainulaadse veebikeskkonnaga kvaliteet-brändidele toodete kasutusaja pikendamiseks, võttes enda peale rõivaste parandamise korralduse.

Tartu 2024 meenetekotid koos Tartu 2024 logoga T-särkidega sai endale tiim Re:Do - tegemist on platvormiga, mis viib kokku ettevõtted ja eraisikud, kellel on tekstiilijääke, ning isikud, kes soovivad neid jääke kasutusele võtta.

Kõrgema Kunstikool Pallas auhinnaga, milleks on kolmepäevane akvarellmaalikursus, sai premeeritud tiim Tune Your Shoes, kelle ideeks on uudne kingapaar, mida saab tuunida vastavalt vajadusele kas sportlikeks, peo- või igapäevakingadeks.

Turunduskonsultatsiooni tunnustatud turunduseksperdilt Marelle Ellenilt sai endale ettevõte REDIS, mille põhimotoks on mitte osta ühtegi uut toodet ning mis oma veebilehe kaudu pakub re-disainitud unikaalseid rõivaid kõikidele huvilistele.

Häkatoni rahastas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Täiendav info:
Elo Mets, projektijuht, Tartu Ärinõuandla, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Külli Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

21. Märts 2022

Tartu Filmifond on avanud 2022. aasta esimese filmiprojektide taotlusvooru ning taotluste esitamise tähtaeg on 30. aprill.

Filmifondi toetust võivad taotleda mängu-, dokumentaal- ja lühifilmide, animafilmide ning kvaliteetsarjade tootjad. 2022. aastal on kavandatud kaks taotlusvooru: aprillis ja septembris, kuid filmifondil on õigus jagada toetused välja ka ühes voorus. Tartu Filmifondi eelarve on 150 000 eurot aastas ning toetuse määr kuni 20% regioonis filmiprojekti raames tehtud kuludest. 

Tartu Filmifondi juht Külli Hansen kommenteerib: „Mul on hea meel, et alates jaanuarist 2022 töötab Tartu Filmifondis eksperdina Kaarel Kuurmaa. Kaarel on tegutsenud aastaid filmimaastikul, algatanud filmifestivalid tARTuFF ja DocPoint Tallinn, töötanud aastaid PÖFFi programmikoostajana ja Eesti Filmi Instituudis eksperdina ning on aktiivselt tegev erinevates filmiprojektides ja -algatustes. Kaareli filmialased kogemused on eriti olulised Tartu Filmifondi uue etapi eesmärgistamisel. Oleme filmifondi uue statuudi loomisel pööranud senisest enam tähelepanu filmide poolt loodud regionaalse mõju suurendamisele. Kuna Tartu Filmifond kuulub üle-euroopalisse regionaalsete filmifondide võrgustikku Cine-Regio ja selle alavõrgustikku Green-Regio, mille eesmärk on arendada jätkusuutlikku mõtteviisi filmitööstuses, on meie fondile oluline, kuidas filmid järgivad rohelise filmitootmise põhimõtteid."

Tartu Filmifondi filmiekspert Kaarel Kuurmaa: „Tartu Filmifond hakkab kasutama voorupõhist taotlussüsteemi ja teeb toetusotsuseid kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Uusi ideid ootame produktsioonifirmadelt loomulikult aasta läbi. Püüame hoida filmide toetamisel mitmekesist repertuaari tudengifilmidest ja lühidokumentaalidest kuni suure eelarvega välismaiste produktsioonideni, mida loodame regiooni tuua." Kaarel Kuurmaa lisab, et regionaalsete filmifondide tegevus on saanud Euroopa filmimaastiku orgaaniliseks osaks: “Ilma nendeta jäävad paljud piirkonnad ilma majanduslikult kasulikest ning kunstiliselt põnevatest filmivõtetest.”

Täpsem info taotlemistingimuste kohta on toodud Tartu Filmifondi veebilehel - https://www.tartufilmfund.ee/et.

2015. aastast Tartu Loomemajanduskeskuse osana tegutsev Tartu Filmifond edendab Tartu linna ja maakonna arengut. Toetades professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist toob fond regiooni olulisi investeeringuid, loob töökohti ning turundab Tartut nii Eestis kui välismaal. Kaheksa tegevusaasta jooksul on fond panustanud juba üle 20 filmi valmimisse, mis igaüks oma unikaalsel moel rikastab Eesti filmivaldkonda ning tutvustab Tartumaad läbi erinevate ekraanilugude.

Lisainfo:
Külli Hansen
Tartu Loomemajanduskeskuse juht
Tartu Filmifondi juht
+372 510 6865

Kaarel Kuurmaa
Tartu Filmifondi filmiekspert
Tel +372 565 5357

02. Märts 2022

28. Veebruar 2022

Tartu Loomemajanduskeskus aastal 2021

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis. Tartu Loomemajanduskeskus on 2021. aasta lõpu seisuga tegutsenud 12 aastat.

Alates 1. septembrist 2021 on Tartu Loomemajanduskeskuse juhiks Külli Hansen, kes eelnevalt on töötanud pikaajaliselt LMK-s projektijuhina. Külli Hansen on eelnevalt olnud loomeettevõtja, ärinõustaja ja ettevõtluslektor Tallinna Ülikoolis, Estonian Business Schoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus tema teemadeks on olnud äriplaneerimise, ärimudeli innovatsiooni, projektijuhtimise ja loova mõtlemisega seotud teemad. Talle on omistatud Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni ettevõtlusnõustaja IV kategooria. 

Inkubatsioon

• Inkubatsiooniettevõtted

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis olid 2021. aastal 27 ettevõtet. Aasta jooksul lõppes leping 7 ettevõttel ja liitus 10 uut ettevõtet. LMK inkubatsioonis olid 2021. aastal ettevõtted Loovhoog OÜ, Turdleht OÜ, Ö stuudio OÜ, Metsaliisu OÜ, Puudrinägu OÜ, Degritter OÜ, Kodavere Pärimuskeskus MTÜ, Homo Legens OÜ, Klotsivabrik OÜ, Ateljee Mandil OÜ, Rahvusvaheline Maja MTÜ, Geomeetriline Loom OÜ, MAE Kosmeetika OÜ, Sing Sale Pro OÜ, The Love Revolution OÜ, Eesti Fotopärand MTÜ, Lillevoog OÜ, Kratlandia OÜ, ME KNIT OÜ, I. Allika Mood OÜ, ILLIMOR OÜ, Nisuma Studio OÜ, Kasvuhoone OÜ, Kriimani Küla Selts MTÜ, BIBZART OÜ, Jumalatar OÜ, Prothemus MTÜ.

• Mentorid

LMK-l oli 2021. aasta lõpu seisuga 9 lepingulist mentorit - Triin Kask, Andres Kuusik, Triinu Pungits, Katrin Tegova, Kadri Ronk, Meelis Luht, Piret Vapajeva, Toomas Peterson  ja Anneli Ahven. Mentorkohtumisi inkubantidega toimus 2021. aastal kokku 103. 

• Auhinnad

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluskonkursil „Parim ettevõtja 2020" tunnustati edukaimaks alustajaks Tartu Loomemajanduskeskuses ettevõte OÜ Ö Stuudio.  Samal konkursil anti silmapaistvaima iduettevõtte (start-up) tunnistus LMK inkubandile OÜ Degritte. 

LMK ettevõtete võrgustiku üritusel anti üle legendaarne Kuldne Ämber, mille sai parima ja värvikamalt esitatud "ämbriloo" eest Katrin Noppel OÜ-st Siseosakond.

• Podcast

2021. aastal käivitas LMK oma podcasti “Loomeka lood”, mille peamine eesmärk on tutvustada LMK ettevõtteid. Podcast ilmub Aparaaditehases tegutseva tARTu poe podcastide sarjas. 2021. aastal oli eetris olnud kolm saadet: LMK avasaade, Ö stuudio ja Degritter.

LMK eestisisesed koostööprojektid

1) Gaming meets film 

LMK allkirjastas koostöölepingu Tartu Teaduspargiga kehtivusega kuni 31.12.2022, mille eesmärk on teha koostööd mängu- ja filmitööstuse valdkonna iduettevõtete inkubeerimise ja vastava kompetentsi edendamisel Interreg Kesk-Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Explorers - Exploring New Markets for Central Baltic Games Industry projekti ja Interreg Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Sea Game Incubation raames. Lepingu järgi vastutab SA Tartu Teaduspark projektidega seotud infovahetuse, tegevuste elluviimise ja LMK kaasamise eest vastavalt projektide eesmärkidele ja LMK vastutab meeskondade ja mentorite kaasamise eest ning toetab inkubatsiooniprogrammi läbiviimist vastavalt vajadusele ja jooksvatele kokkulepetele.

LMK suunas omalt poolt inkubatsiooniprogrammis osalema ettevõtte Tartu Multifilm/Supilinna Mati. 

Inga Koppel esines koostööleppe raames rahvusvahelisel arvutimänguarendajate konverentsil BE BIG tutvustades gaming meets film programmi ja LMK tegevusi.

Samuti korraldati koos filmifestivali Tartuff suveakadeemia „Uued tehnoloogiad kultuuritööstuses“ raames mängutööstuse teemablokk „VR/XR/AR kasutamise perspektiividest arvutimängude tootmises“ 6.08.2021, kus esinesid Maru VR, Futuclass ja Creative mobile.

2) Tartumaa kogukondlikud loometalgud

Projekti juhtpartner oli Tartumaa Omavalitsuste Liit, LMK oli projekti partner koos SA-ga Tartumaa Turism ja Tartu Ärinõuandla. Projekti rahastas PRIA. Projekti eesmärgiks oli võimestada maapiirkondade arengut Tartumaal läbi koosloomelise mõtteviisi levitamise. Projekti käigus algatati esmakordselt Tartumaal loometalgute häkatonid, mis on uus ja innovaatiline lähenemine elukeskkonna arendamiseks Tartumaa kogukondades. Tartu Loomemajanduskeskus pani häkatoni auhinnana välja aastase inkubatsiooniprogrammi, mille 2021. aastal võitis Kriimani kinomõis MTÜ

3) Performa Borealis

Tartu 2024 taotlusvooru raames koostasid Kristiina Reidolv ja Inga Koppel lõpptaotluse Performa Borealise festivaliks aastatel 2022 ja 2024 Tartu 2024 kultuuriprogrammi. Programmi aitasid kokku panna Performa Borealise väliskuraatorid Thomas Frank ja Imanuel Schipper Saksamaalt. Tartu 2024 otsustas projekti rahastada 242 000 euro ulatuses.

Toimusid ettevalmistustööd pilootfestivali korraldamiseks 2022. aastal – saksa lavastaja Daniel Kötteri uuslavastuse „Põlevkivi“ produtseerimine, showing toimus 4. augustil 2021 Tartuffi festivali raames ERMis ning esietendus Saksamaal Weimar Kunstfestil 3. septembril 2021.

Aset leidsid Reidolvi ja Koppeli välislähetused Performa Borealise arendusprotsessis osalemise toetuse eest Islandile Reykjavik Fringe festivalile, sh kohtumised Islandil 2022. aastal toimuva International Federation for Theatre Research aastakonverentsi korraldajatega. Samuti osaleti Kötteri kutsel Weimar Kunstfestil toimunud „Põlevkivi“ esietendusel, kus vaadati kõiki 5 osa Kötteri lavastustsüklist „Maastikud ja kehad“.

Osaleti virtuaalselt Aasia suurimal etenduskunstide messil TPAM (Jaapan), samuti Kõheda vastasmõju festivalil (Eesti) ja e-konverentsil PlayOn.

LMK välisprojektid

LMK osales 2021. aastal mitmetes välisprojektides:

1) Be the Future

Interreg Kesk-Läänemere programm BE the Future on 3 aastat kestev projekt, mis lõppeb 2022. aastal. Projekti juhtpartner on Emax Sweden Economic Association Rootsist ning partnerid on Green and Smart Technology Cluster Lätist ja LMK Eestist.

Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele kujundada nende hoiakuid ettevõtlustegevuste suhtes ning julgustada testima oma äriideid, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Programm pakub võimalust noortele testida ja arendada ärilist mõtlemist, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas,  küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning saada tipptasemel mentortuge terve programmi jooksul. Programm toimub inglise keeles.

Projekti käigus juhendatakse, treenitakse ja mentordatakse 225 kolme erineva riigi noort tulevast naisettevõtjat läbi õpilasfirmade arendamise. Projekti jooksul luuakse vähemalt 50 õpilasfirmat, mille kaudu praktiseeritakse ettevõtlikku mõtlemisviisi reaalses elus. 

2021. aastal jätkus 2020. aasta oktoobrikuus alguse saanud esimene programmi tsükkel, mille käigus toimus tiimide igakuine mentordamine, online meet-up’ide korraldamine ja kick-out ürituse organiseerimine. 

Esimese koolitustsükli käigus loodi 9 ettevõtlusideed ning 6 kuu jooksul nõustasid noori Tartu Loomemajanduskeskusest mentorid Külli Hansen, Karin Sepp ja Katrin Tegova.

Kick-out üritusel kaitsesid tüdrukud oma ettevõtlusideid, nende edasiarendusi ning projekti käigus saavutatud tulemusi žürii ees 18. aprillil ning parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Orange 1 äriideega Enough ja Eesti-Läti meeskond Pink 2 ideeprojektiga SK1N. Enough’i visiooniks on üles ehitada platvorm, mis pöörab tähelepanu vaimsele tervisele, müües positiivsete sõnumitega T-särke, mille tulust 10% läheb heategevusele. SK1N tooteportfelli kuuluvad keskkonnasõbralikud unisex vegan ilutooted. Nii Enogh'i kui SK1Ni tegemistega saab kursis olla Instagramis. Võitjatiimid sõidavad võidureisile Berliini tutvumaks sealse ettevõtluse ökosüsteemiga.

Žüriisse kuulusid ülemaailmse meediakompanii Httpooli esindaja Aiga Kalbjonoka Lätist, Örebro maakonna halduskogu strateegijajuht Åsa Lindin Rootsist ning rõivadisainer Kairi Lentsius Eestist.

2021. aasta sügisel oli aga Tartu Loomemajanduskeskus teise programmitsükli avaürituse peakorraldajaks. Teist tsüklit alustati 22. - 24. oktoobril Garage48 ideehäkatoniga Spark Demos, mille raames aidati koostöös mentoritega osalejatel leida idee ja rahvusvaheline tiim, läbi mõelda oma ärimudel ning koostada tegevusplaan. Kokku osales üritusel 85 tüdrukut, kellest 27 olid eestlased, 25 lätlased ning 33 rootslased. Esitati 32 ideed, millest 18 leidsid endale tiimid. Tüdrukuid nõustasid terve ürituse vältel 9 rahvusvahelist mentorit. Be the Future avaürituse mentoriteks olid Mia Carlén STARTcentrumist, Green Tech Clusteri projektikoordinaator Anete Grundberga, Karin Sepp Tartu Loomemajanduskeskusest, IU/UC disainer ning Mental Pini asutaja Mariin Petoffer, iLLIMORi brändi looja Liis Tiisvelt, Emaxi projektijuht Johanna Österling, Amooi asutaja Felica Gillberg, Hanna-Liis Remmelg Tartu Teaduspargist ja TalTechi startup keskuse juht Kaisa Hansen.

Ürituse esimesel päeval, 22. oktoobril esinesid noortele inspiratsioonikõnelejad Merit Valdsalu, Anda Penka, Liza Erikkson ja Clara Lidman ning kõigil osalejatel oli võimalik oma äriideid esitleda. Teisel päeval anti tüdrukutele ülevaade Business Model Canvas’est, mille abil hakkasid tiimid läbi mõtlema oma ideid, ning tiimidele hakati õpetama, kuidas oma äriideed esitleda klassikalise 3-minutilise pitchi abil. Kolmandal päeval harjutati esitlusi ning toimus lõpupitchimine.

Teine programmitsükkel jätkus tiimide igakuise mentordamisega ning online meet-up’ide korraldamisega. 

2) Nordic Community Arts network 

Programmi Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture Short-term networks poolt toetatud  projekt Nordic Community Arts network juhtpartner on Culturelab Lätist ning partnerid Virserum Konsthall Rootsist ning LMK Eestist.

Projekti eesmärk oli kogukonnakunsti arendamine, võrgustiku loomine ja parimate praktikate kogumine ning esitlemine.

3) Going Global Georgia

Projekti “Going Global Georgia” rahastas Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning see kestis jaanuarist kuni detsembrini 2021. Projekti partner Gruusias oli Crystal Consulting.

Projekti eesmärgiks oli Gruusias asuvate väike- ja mikroettevõtete teadmiste ning kompetentside suurendamine tõstes nende oskuseid veebikeskkondade kasutamisel. Erilist tähelepanu pöörati naisettevõtjate koolitamisele. Projekti raames pakkusid Eesti koolitajad veebikoolitusi, mis andsid baasteadmiseid erinevate sotsiaalmeediakanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) ning Google, Amazoni ja Etsy keskkondade kasutamisest ettevõtluses. Koolitusi viisid läbi tunnustatud eksperdid ja oma valdkonna praktikud Jaan Kruusma, Kadri Ronk, Indrek Põldvee, Victoria Silber ja Mihkel Moosel. Projekti lõpus toimusid koolitajate mentorkohtumised Gruusia ettevõtetega Tbilisis ja regioonis. 

4) Ukraina projekt Uart`n`Business

Projekti “Uart`n`Business” rahastas Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning see kestab 1. novembrist 2021 kuni oktoobri lõpuni 2023.  Projekti partner Ukrainas on Khersoni Kaubandus-Tööstuskoda. Projekti käigus toimuvad veebikoolitused erinevate sotsiaalmeediakanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) ning Google, Amazoni ja Etsy keskkondade kasutamisest ettevõtluses ning inspiratsiooniüritused. Ukraina ettevõtted külastavad Eestit ja Eesti ettevõtteid ning koolitajad käivad Ukrainas, Khersonis nii kohalikke ettevõtteid nõustamas kui ka kontakte loomas. 

5) ARTWORK

Erasmus + projekt „Artwork – a better future for all throught creativity“ projekt algas aprillis 2021 ja kestab 2 aastat. Projekti juhtpartner on uNIT Austriast ja teised partnerid Saksamaalt, Soomest, Taanist ja Eestist. Projekti eesmärk on töötada välja õppematerjalid ja kursused koolitajatele, kes soovivad rakendada erinevate valdkondade loomeinimeste kompetentse ja oskuseid. 

6) Positiivsed rahastusotsused

LMK taotles toetust Eesti Välisministeeriumilt ning taotleti arenguabi vahenditest toetust jätkuprojektiks Gruusia organisatsiooniga Crystal Consulting. Taotlus sai positiivse rahastusotsuse. Projekt algas 1. jaanuaril 2022.

Toimunud sündmused

1) Tartu Noore Kunsti oksjon 28. mail

28. mail 2021 toimus LMK-s järjekordne Tartu noore kunsti oksjon, millele laekus ligi 300 tööd. Oksjoni žürii valis välja 69 kunstniku 71 tööd. Oksjonile pääsenud autorite hulgas olid nii tuntumad noored kunstnikud nagu näiteks Liisi Örd, Alar Tuul, Edward von Lõngus, Alexei Gordin kui ka uusi noori tegijaid. Oksjonil ei leidnud ostjaid kuus tööd, kõige kallima hinnaga – 7258 eurot - läks müüki Alar Tuule õlimaal „Poiss ja elevant“. Oksjonite senise rekordiomaniku Edward von Lõnguse stencil-tehnikas pilt „Viimne kohtupäev“ lõpphinnaks kujunes 7228 eurot.

2) Estonian Fashion Festival 9. - 11. juunil

9.-11. juunil 2021 toimus neljandat aastat järjest Estonian Fashion Festival moeprogramm, kus sai näha virtuaalseid Mood-Performance-Tants, OmaMood ja Antoniuse moeetendusi. LMK on üks festivali korraldajatest vastutades peamiselt Antoniuse moeetenduse korraldamise eest.

Seekord näidati koroona tõttu alustavate moedisainerite kollektsioonidest lühifilme ning uuenduslikku 360-kraadist virtuaalreaalset lahendust. Kolme moeetenduse peale kokku osales 22 moedisainerit, kes näitasid nii riide-, jalatsite-, aksessuaaride- kui ka ehete kollektsioone.

LMK inkubandid pälvisid järgmised eriauhinnad:

• Kaubamaja eriauhind - Liis Tiisvelt (iLLIMOR), Irja Lembra (Me knit) - osalemine Kaubamaja Naistemaailma sügiseses pop-up poes Tartus.
• Tallinn Design House eriauhind - Liis Tiisvelt (iLLIMOR) - 4-kuuline esindatus Tallinn Design House’s koos eelneva müügikonsultatsiooni ja kooskõlastusega tootevaliku osas.
• TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eriauhinnad - Annika Vaalma - osalemine programmis Meistrite Kool.

2021. aasta Antoniuse moeetenduse etendusel astusid üles Hannes Rüütli, Gunta Edele, Liis Tiisvelt (iLLIMOR), Jūratė Vaškienė (727) ja Irja Lembra (MeKnit).

3) sTARTUp Day 25.-27. augustil

LMK on sTARTUp Day kaaskorraldaja ja 2021. aastal korraldas LMK CREATIVE pitching võistluse. Laval esines kuus loomeettevõtet, žüriis olid LMK, Tartu Teaduspargi ja Tallinna Loomeinkubaatori esindajad. LMK võrgustiku ettevõtetest esines laval Ajapaik MTÜ ja Tartu Multifilm OÜ. 

4) Tartu ettevõtlusnädal 5.-7. oktoobril 

LMK korraldas nädala raames mitu üritust, mis olid avalikkusele tasuta.

5. oktoobril oli seminar “Loomeka lood”, kus LMK  ettevõtjad jagasid kogemuslugusid erinevatele turgudele sisenemisest, veebis müümisest ja oma disainikeele väljatöötamisest. Ettekanded tegid Taniel Põld (Degritter)  - "Turustuskanalid ja edasimüüjate võrgustik nišitoote näitel"  ja Liis Tiisvelt (iLLIMOR) -  "Disaini loomise lugu".

6. oktoobril leidis aset Külli Hanseni juhendatud töötuba “Loova mõtlemise tehnikad” ning kõigile huvilistele oli avatud ka uuenenud Antoniuse õu oma stuudiote ja ettevõtetega. Õue avasid akustilise muusikaga Sandra ja Jalmar Vabarna, kohapeal sai maitsta toite Itaalia ja Palestiina toidumeistritelt ning kohtuda stuudiotes tegutsevate meistrite ja disaineritega.

7. oktoobril toimus seminar “Tartu Filmifond kutsub külla - Filmitööstuse perspektiivid“. Seminaril esinesid ettekannetega Tartu Filmifondi projektijuht Inga Koppel, filmiprodutsent Anneli Ahven, filmitegijad Katri Rannastu, Joosep Matjus ja Sander Lebreht. 

Tartu Filmifond

1) Toetuste eraldamine

Tartu Filmifond, mille aasta toetuste eelarve on 150 000 eurot, toetas 2021. aastal filmide tootmist kogusummas 149 936,30 eurot. 

Aprillis toetati rahvusvahelist mängufilmi „Omerta 6/12“ (režissöör Aku Louhimies, produtsent Cinematic Inc. (Soome) ja kaastootja Stellar Film Eestist) summas 66 216,40 eurot, dokumentaalfilmi „Pingeväljade aednik“ (režissöörid Joosep Matjus ja Katri Rannastu, produtsent Wildkino OÜ) summas 5616,35 eurot ning lühifilmi „Mia ja Liki“ (režissöör Katrin Tegova, produtsent Tandem Film) summas 843,80 eurot. Kokku oli toetuste summa 72 676,55 eurot.

Aasta lõpus jagas Tartu Filmifond toetuseid järgmisetele filmidele: Mart Kivastiku “Taevatrepp” (16 247 eurot, tootja Filmivabrik), Ingomar Vihmari “Tähtsad ninad” (37 235,65 eurot, tootja Nafta Films), Triin Ruumeti “Tume paradiis” (19 851, 44 eurot, tootja Three Brothers) ja Ain Mäeotsa “Kuulsuse narrid” (3 925,66 eurot, tootjad Taska Film ja Apollo Film Productions). Toetust jagati kokku summas 77 259,75 eurot.

2) Muu tegevus

Tartu Filmifond osales aktiivselt üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustiku Cine-Regio töös, sh Green-Regio töögrupis, kus oli kaasas rohelise filmitööstuse printsiipide väljatöötamises. Koos Eesti Filmi Instituudiga tutvustas Tartu Filmifond oma tegevusi PÖFFi raames toimunud Industry@Tallinn & Baltic Eventil ning virtuaalselt toimunud Berlinalel ja Göteborgi filmifestivalil. Fondi tutvustamiseks telliti reklaamid trükises Estonian Film, Tartuffi kataloogis ja näidati Tartu Filmifondi showreele enne Tartuffi filme.

Töötati fondi uue statuudiga ja uue veebiplatvormi arendamisega koostöös PÖFFi, EFI-i, BFMi, Pallase ja Viru Filmifondiga. Veebiplatvormil saavad olema fotopank Tartu ja Tartumaa lokatsioonidest, ning ettevõtted, mis pakuvad filmikompaniidele erinevaid teenuseid (postproduktsioon, dekoratsioonid kostüümid, grimm, näitlejad, fotoskaudid koostöös Pallasega jmt).

Septembrikuus käis LMK esindus – Inga Koppel, Külli Hansen, Signe-Somelar-Erikson ja Karin Sepp Islandil tutvumas sealse filmitööstusega. Kohtuti erinevate organisatsioonidega ja tutvuti Islandi filmirahastuse süsteemiga, filmitootjate ja filmiinvesteeringute maaletoomise viisidega. 

Antoniuse õue kultuuriprogramm

2021. aasta toimusid iga-aastased Muusikasuve kontserdisarja kontserdid (9 tk), hoovis leidsid aasta jooksul aset  ka teised üritused, etendused ja kontserdid. Kokku toimus  2021. aastal Antoniuse õues 25 avaliku kontserti/etendust, lisaks korraldati ka kinniseid eraüritusi.

2021. aastal renoveeriti hoovi kivisillutist ja suurendati publikuala. Uuenenud Antoniuse õu avas uksed oktoobri alguses.

16. Veebruar 2022

18. - 19. märtsini toimub Tartus SPARK Demo keskuses loomehäkaton "Tulevikumood", kus häkatoni korraldajad Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla kutsuvad kaasa mõtlema moe- ja tekstiilivaldkonna tuleviku üle.

Häkatonil osalemiseks ei pea olema valmis ideed, piisab, kui on valdkondlik huvi, soov ja valmidus teha koostööd meeskonnas ning fantaseerida võimalike tulevikuvisioonide üle. Kahe päeva jooksul saab kuulata põnevate inspiratsiooniesinejate ja mentorite ettekandeid ning kogemuslugusid. Osalema on oodatud kõik, kel huvi moe, IT, mänguduse ja tehnoloogia vastu. 

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen selgitab: “Vajadus rohepöörde järele moe ja tekstiilivaldkonnas pole enam kellelegi uudis. Me teame, et taas- ja uuskasutus ning tekstiilijäätmete ringlusesse panek on olulised teemad, millega tegeletakse kogu maailmas. Samas on rohelise tuleviku kõrval võimalik veel palju muid stsenaariume. Üha rohkem räägitakse digitaliseerimisest, teenusprotsesside arendamisest või ka näiteks digitaalsest moest ehk siis rõivastest, mida on juba praegu võimalik osta erinevatest veebipoodidest päris kalli raha eest ja mida saab kanda ainult virtuaalselt - ehk siis näiteks Instagrami fotol või muusikavideotes. Kui me mõtleme veel sellele, et igasugused paralleelmaailmad nagu Meta, Second Life või erinevad avataridega seotud mängud on muutumas meie tulevikuks ning kõik need avatarid vajavad riideid, siis on moetööstuses ees terendamas täiesti uued väljakutsed. Neid oleks väga põnev avastada. Kolmas suund, millele me sel häkatonil samuti tähelepanu pöörame, on materjalitehnoloogia ja võimalused, mida need arengud võivad tuua. Teame, et on olemas väga spetsiifilisi materjale, mida kasutatakse meditsiinis, spordis või kasvõi kosmoses.” 

Häkatonil räägivad moemaailma probleemidest ja võimalikest tulevikutrendidest teadusuurija ja disainer Anna Talvi, kes töötab välja mikrogravitatsiooni loovaid rõivaid kosmonautidele, materjalitehnoloogia tulevikuvõimalustest räägib Kaija Põhako-Esko Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudist. Esko on ka ise taaskasutust propageeriva moe looja. Lisaks on oodata põnevaid üllatusesinejaid nii moe kui ka mängunduse vallast.

Häkatoni eesmärk on töötada välja erinevaid moemaailma tulevikku vaatavaid innovatiivseid  ideid ja tiimidel on selleks abis kogenud mentorid. Häkaton lõpeb ideede esitlustega ja auhindade jagamisega ning auhindu on palju ja erinevaid. Peaauhinna paneb välja ettevõte Civitta koos rahvusvaheliste ringmajanduse ekspertidega ning selleks on võimalus osaleda projekti “Fashion for Change” raames toimuval kõrgetasemelisel häkatonil „Fashion Sprint“, mis toob kokku Euroopa 35 innovaatilisemat jätkusuutliku- ja ringmoe disainerit, iduettevõtet ja VKE-d.

Tartu Loomemajanduskeskus annab ühele tiimile võimaluse oma idee esitlemiseks sTARTUp Day loomeettevõtete CREATIVEpitch lõppvõistlusel. Tartu Ärinõuandla poolt väljaantavaks auhinnaks on võimalus külastada sTARTUp Day üritusi. Lisaks panevad auhinnad välja ka Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartumaa Omavalitsuste Liit ja teised ürituse partnerid. 

Registeerumine häkatonile on avatud 13. märtsini siin lingil:
https://forms.gle/c4KqPdHmFJEZUYef9

Täpse info ning sündmuse ajakava leiab SIIT.


Sündmus Facebookis:
https://www.facebook.com/events/3105500686388976

Häkaton on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Täiendav info:
Elo Mets, projektijuht, Tartu Ärinõuandla, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Külli Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

04. Veebruar 2022

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Voronja galeriiga korraldavad 12. mail 2022 esimese tARTu skulptuurioksjoni.

Oksjoni eesmärgiks on kunstimaastikul rohkem tähelepanu pöörata kolmemõõtmelistele teostele ning leida skulptoritele seeläbi uusi müügiväljundeid. Oksjonile saab esitada juba valminud skulptuure ja installatsioone, kõikvõimalikest materjalidest ja suurustes. Esitada võib iga kunstnik mitu teost, oodatud on ka ühisteosed.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen: “Tartu Loomemajanduskeskuse jaoks on skulptuurioksjoni korraldamine meie poolt pikkade aastate jooksul sisse töötatud formaadi - Tartu noore kunsti oksjon - uus väljund. Kui aastaid tagasi oli vaja pöörata tähelepanu noortele kunstnikele ja luua neile suuremat tuntust, siis praegu näeme, et samas olukorras on skulptuursed objektid - inimesed pole harjunud neist mõtlema kui investeeringust. Loodame, et pikki aastaid tegutsenud noore kunsti oksjoni fännid on valmis avastama ka skulpturaalseid teoseid.”

Skulptuurioksjoni üks korraldajatest ja Voronja galerii omanik Raul Oreškin jätkab: “Kui kunstiturgu lähemalt vaadelda, moodustavad skulptuurid sellest üsna väikese osa. Meil, pean silmas eestlasi, pole tekkinud traditsiooni paigaldada kodudesse või aedadesse kolmemõõtmelisi teoseid. See oli ka üks põhjustest miks otsustasime Voronja galerii aias välja arendada Skulptuuride pargi, et tutvustada galerii külalistele väikest läbilõiget kaasaegsest Eesti skulptuurist, mis ootamatult hästi sobitub arhailise kalurimaja sibulapeenarde asemele. Skulptuurioksjoni korraldamine koostöös loomemajanduskeskusega on meie panus elavdada kunstituru seda segmenti, mis on seni pisut varju jäänud.”

Oksjonitöödest tuleb saata fotod hiljemalt 3. märtsiks aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Näitus oksjonile valitud teostest avatakse tARTu poes Aparaaditehases 1. aprillist, oksjon toimub 12. mail Tartu Loomemajanduskeskuses.

Oksjoni tingimused ja info:
https://www.noorkunst.ee/tartu-skulptuurioksjon

07. Jaanuar 2022

Tartu Linnavalitsuse otsusega tehti 2021. aasta lõpus teatavaks, et Tartu Filmifondi toetuse saavad Mart Kivastiku “Taevatrepp” (16 247 eurot, tootja Filmivabrik), Ingomar Vihmari “Tähtsad ninad” (37 235,65 eurot, tootja Nafta Films), Triin Ruumeti “Tume paradiis” (19 851, 44 eurot, tootja Three Brothers) ja Ain Mäeotsa “Kuulsuse narrid” (3 925,66 eurot, tootjad Taska Film ja Apollo Film Productions). Toetust jagati kokku summas 77 259,75 eurot.

Tartu Filmifondi juht Külli Hansen rõõmustab, et filmitegijate huvi Tartus filmimise vastu kasvab. “Mul on hea meel, et saime sel jagamisel toetada filme, millel on tugev mõju kohaliku filmikogukonna arendamisele või milles Tartu linn on oluliseks võttepaigaks. Näiteks Mart Kivastiku film “Taevatrepp” on suures osas valminud Tartus ja teostatud kohalike näitlejate ning taustajõudude abiga. Samuti on tore, et Tartus valmivad filmid, mis on suunatud noortele ja teevad seda läbi põnevate lugude jutustamise. Niisugused filmid panevad ka nooremaid tartlasi oma linna uue pilguga vaatama ning avastama Tartu erinevaid nägusid.”

Mart Kivastiku tragikoomiline “Taevatrepp” on vabalend 1970. aastate ja tänapäeva vahel, hinge vabastamise lugu, kuhu nüüdne kriis lisab veel ühe ajalise mõõtme. Filmi võtted toimusid juulis-augustis ja oktoobris 2021 Tartus. Viimsel hingetõmbel usaldab vana kunstnikust sõber Ulfile ehk Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb alzheimerit. Miski ei kisu sinna tagasi! Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse.

Filmi peategelast kehastavad Mait Malmsten ja Timotheus Sammul. Lisaks teevad kaasa veel teisedki tuntud Eesti näitlejad: Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tõnu Oja, Rita Raave, Guido Kangur, Aarne Soro, Kersti Heinloo jt, samuti noored vanemuislased Lena Barbara Luhse ja Kaarel Bogga. Filmi režissöör on Mart Kivastik, operaator Rein Kotov, kunstnik Pille Jänes, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi. “Taevatrepp” esilinastub 2022. aasta sügisel.

Ingomar Vihmari „Tähtsad ninad“ on hoogne koguperekomöödia, mille stsenaarium valmis USA autorite ja Martin Alguse koostöös. See on universaalne ja tänapäevane lugu, mis käsitleb noorte jaoks aktuaalseid teemasid läbi värskendava huumoriprisma.

13-aastased Oliver (Ruben Tolk) ja Sass (Aleksander Peets) meisterdavad tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult salapärase suurinvestori huvi. Samal ajal näeb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks äriajamiseks liiga noored ning nii tekibki plaan, kuidas tabada kaks kärbest ühe hoobiga – nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka Oliveri vanemate karile sõitnud abielu. Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.

Filmis mängivad Ruben Tolk, Aleksander Peets, Mattias Naan, Saara Pius, Lumi Soomets, Elo-Mirt Oja, Nora-Mia Pai, Albert Miina, Mait Malmsten, Priit Loog, Lauri Nebel, Taavi Teplenkov, Kleer Maibaum-Vihmar, Janek Joost, Piret Simson, Tanja Mihhailova-Saar jt.

Filmi režissöör on Ingomar Vihmar, operaator Heiko Sikka, stsenarist Martin Algus, kunstnik Anneli Arusaar, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, helilooja Leslie Da Bass, filmi produtsent on Esko Rips. Film jõuab kinodesse 2022. a sügisel.

Triin Ruumeti “Tume paradiis” on tänapäevane muinasjutt milleeniumilastest - traagika ja musta huumori piiril balansseeriv draama. Filmi lugu räägib 27-aastasest Karmenist (Rea Lest), kelle senise elu turvastruktuurid lagunevad pärast isa surma, mil järsult halvenevad suhted ka poolvenna Viktoriga (Jörgen Liik) ja ta seisab silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega. Musta huumoriga vürtsitatud film avab ukse igavaste üliõpilaste hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused ja toksilised armusuhted.

Filmis mängivad Rea Lest, Jörgen Liik, Reimo Sagor, Liisa Saaremäel, Steffi Pähn ja Juhan Ulfsak. Filmi režissöör on Triin Ruumet, stsenaristid Triin Ruumet, Andris Feldmanis ja Livia Ulman, produtsent Elina Litvinova. Film jõuab kinodesse 2023. aasta kevadel.

Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev „Kuulsuse narrid“ on koomilistest olukordadest pakatav film, mis viib vaataja eelmise sajandi algusesse, kui Eestimaa oli veel tsaaririigi osa. Rahvuslik iseteadvus oli oma esimesi pungasid ajamas ja mitmegi Eestimaa poja rinnus pakitses soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus. Filmis mängivad Veiko Porkanen, Karl Robert Saaremäe, Ott Sepp, Maiken Pius, filmi režissöör on Ain Mäeots, stsenarist Ott Kilusk, produtsendid Kristian Taska, Adeele Tähemaa, Tanel Tatter ja Veiko Esken.

17. Detsember 2021

Järgmise aasta märtsis algab juba kolmas 15-18-aastastele tütarlastele mõeldud ettevõtlusprogramm BE the Future. Programm on mõeldud Eesti, Läti ja Rootsi neidudele, kes on huvitatud ettevõtlusest ja soovivad arendada oma ärilisi oskusi.

BE the Future 6-kuuline programm julgustab noori astuma esimesi samme ettevõtluses ning annab võimaluse teha koostööd rahvusvahelisel tasandil. Programm algab 4. märtsil avaüritusega Lätis, kus mentorid aitavad osalejatel leida oma tiim ja idee, millega töötada soovitakse; teha esimesi samme oma äriidee arendamiseks ja klientidega suhtlemiseks; luua oma brändi esimene veebileht ning õppida esitlemist. Programm jätkub igakuiste konsultatsioonide ja veebiseminaridega ning lõpuüritus toimub 8.–11. augustil 2022. aastal Tartus.

Programmi lõpus valitakse välja kaks võistkonda, kellele korraldatakse õppereis välismaale septembris 2022. Koolitus on osalejatele tasuta ning transpordi-, majutus- ning toitlustuskulud katavad organiseerijad.

Esimese tsükli jooksul, mis alustas 2020. aasta novembris, loodi üheksa ettevõtlusideed. Teise tsükli jooksul, mis alustas 2021. aasta oktoobris, loodi juba 16 ideed, mille arendamine käib praegusenigi täie hooga.

Esimese programmi tsükli parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Orange 1 äriideega Enough ja Eesti-Läti meeskond Pink 2 ideeprojektiga SK1N. Enoughi visioon on üles ehitada platvorm, mis pöörab tähelepanu vaimsele tervisele, müües positiivsete sõnumitega T-särke, mille tulust 10% läheb heategevusele. SK1N tooteportfelli kuuluvad keskkonnasõbralikud unisex-vegan-ilutooted. Nii Enoughi kui SK1N-i tegemistega saab kursis olla Instagramis. Teise tsükli jooksul loodud 16 idee arendamine on veel käimas ning võitjad valitakse lõpuürituse jooksul järgmise aasta märtsi lõpus.

Registreerimistähtaeg programmi BE the Future on 23. jaanuar 2022.

Rohkem infot http://bethefuture.global.

Ürituse leht https://www.facebook.com/events/321959296433272

BE the Future on sündinud Tartu Loomemajanduskeskuse, Green and Smart Technology Clusteri ja Emax Sweden Economic Associationi koostööna ning seda rahastab Euroopa Regionaalfondi Kesk-Läänemere programm 2014–2020.

Rohkem infot
Karin Sepp
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 +37253412371

14. Detsember 2021

Tartu Loomemajanduskeskus kogus oma ettevõtetelt, vilistlastelt ja majalistelt kokku mõtted ja ideed, milliseid jõulkinke võiks sel aastal oma sõpradele, kolleegidele ja lähedastele teha! Vaata põnevaid jõulukingiideid ning jõulupakkumisi meie uudiskirja JÕULUERI numbrist SIIT

07. Detsember 2021

Meil on heameel teada anda, et Tartu Loomemajanduskeskusel on nüüd tARTu hääle all oma taskuhääling "Loomeka lood". Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Külli Hanseni  sõnul on uue sarja peamine eesmärk Tartu loomettevõtjate tutvustamine. „Tartu Loomemajanduskeskusest on aegade jooksul läbi käinud üle 200 ettevõtte, ka praegu on ikubatsioonis 21 ettevõtet, ja nii oma praeguste inkubantide kui ka vilistlaste tegemisi tahame tuua kuulajate ette. Loomeettevõtjad tegelevad enamasti seda tüüpi ettevõtlusega, mis puudutab isiklikult paljusid inimesi – mood, disain, film ja erinevad uuenduslikud äriideed. Samas on loomemajanduse valdkond konkurentsitihe ja edu saavutamine pole lihtne. Milliseid väljakutseid ja võib-olla ka ämbreid on ettevõtjatel ette tulnud ning kuidas nad on edu saavutanud, seda loodamegi kuulda nende endi käesti. Lisaks jätame endale loomingulise vabaduse kutsuda saadetesse ka teisi loomeinimesi või loovate protsesside juhte enda kogemusi ja lugusid jagama."

Taskuhäälingu esimeses saates tuleb juttu kunstioksjonist, filmifondist ja kõige muust, mis LMK-s toimumas. Saates said stuudios kokku LMK sihtasutuse juht Külli Hansen, ettevõtlusjuht Juta Kuhlberg ning inkubatsioonijuht Karin Sepp. Arutleti, mida on loomemajanduskeskus 12 aasta jooksul Tartus muutnud ning mida on loomeka ettevõtetel pakkuda nii tartlastele, aga ka laiale maailmale. Saatejuht on Raul Oreškin, heli tegi Jaanus Kaasik.

16. November 2021

Tartu Loomemajanduskeskus kui Balti-Põhja kogukonnakunsti võrgustiku esindaja Eestis  kutsub eesti kunstnikke osalema residentuuriprojektis Rootsis. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud, kes soovivad teostada kogukonnakunsti ideed. Osalejal võivad olla eelnevad kogemused kogukonnakunsti projektide teostamisel, kuid see pole tingimata vajalik. Projekti elluviimiseks valitakse välja üks kunstnik Eestist ja üks kunstnik Rootsist, kes teevad residentuuri jooksul omavahelist koostööd.

Välja valitud kunstnik Eestist osaleb kaheetapilises residentuuris.

Esimene etapp toimub 15. - 28. jaanuaril 2022 ja selle aja jooksul tutvuvad Eestist ja Rootsist valitud kunstnikud Virserumi piirkonnaga Rootsis. Nädala jooksul töötatakse koostöös välja idee projekti läbiviimiseks ja valitakse välja kogukonna(d), kellega kunstnikud asuvad koos töötama. Kunstnikke toetab sel perioodil Virserumi Kunstihoone poolt määratud kontaktisik, kes viib nad kokku valitud sihtrühmadega ja korraldab nende kohapealse majutuse ning toitlustuse. Nädala lõppedes esitlevad kunstnikud oma kogukonnaprojekti ideid Virserumi Kunstihoone juhtidele, kes määravad projekti elluviimiseks stipendiumi. Ideede esitlemine võib toimuda kas suulise esitlusena või kirjaliku dokumendi presenteerimisega.

Teise etapina viiakse kogukonnakunsti projekt ellu. Kunstiprojekti täpsem toimumise aeg ja tingimused lepitakse kokku kunstnike ja Virserumi Kunstihoone vahel, kuid esialgse plaani kohaselt toimub projekt 2023. aasta kevadel. Projekt võib aset leida nii kunstihoone näitusesaalides või ka piirkonnas – näiteks tänavakunstina. Kunstiprojekti vormile piiranguid ei ole.

Tingimused

Eesti kunstnikest välja valitud osaleja peab olema valmis järgmiseks:

-   projekti esimeses etapis osalema kogu planeeritud aja, 15. - 28. jaanuaril 2022 ning tegema tihedat koostööd Rootsi Virserumi Kunstihoonega;

-   tegema koostööd rootsi kogukonnakunstnikuga nii kogukonnakunsti projekti esimeses kui ka teises etapis ja esitlema koostöös valminud ühist kunstiprojekti Virserumi Kunstihoone juures kevadel 2023.

Virserumi Kunstihoone rahastab kogu projekti. Projekti esimese etapi kulude hulka on arvestatud kunstniku majutus- ja elamiskulud Virserumis, mis kaetakse Virserumi Kunstihoone poolt. Lisaks tasutakse kunstnikule stipendiumit 10 000 SEK, mille kunstnik saab kätte projekti esimese etapi lõpus Rootsis.

Projekti teise etapi kulud lepivad kunstnikud Virserumi Kunstihoonega kokku idee esitlemisel.

Virsreumi Kunstihoone ja piirkond

Virserumi Kunstihoone on regionaalne kaasaegse kunsti keskus, mis on suunatud Rootsi lõunapiirkonnas elavatele inimestele. Hoone maht on 1600 m2 ja see on ehitatud kaasaegse kunsti eksponeerimise vajadusi silmas pidades. Hoonet haldab mittetulundusühing, mille üheks prioriteediks on rahvusvaheliste kunstiprojektide toomine piirkonda.

Virserumi maakonnas elab 1800 inimest ning selle keskuseks on Hultsfredi linn. Ajalooliselt on see olnud tööstuspiirkond ja inimeste hõivatusel on tööstusel ka seni oluline roll. Elanike arv piirkonnas näitab vähenemise trendi ja seda juba 1970-ndatest aastatest. Keskmine eluiga piirkonnas on küll rootsi keskmisest veidi kõrgem, kuid sissetulekud on keskmisest madalamad. Umbes 15% maakonna elanikest on sündinud välisriikides.

Valikukriteeriumid

Eesti ja Rootsi kunstnikud valitakse välja projekti ”Balti-Põhjamaade kogukonnakunstnike võrgustik” partnerite poolt. Projekti partneriteks on  Culturelab (Läti), Tartu Loomemajanduskeskus (Eesti) and Virserumi Kunstioone (Rootsi). Kandideerimisel on valiku kriteeriumiteks ühelt poolt kunstnike professionaalne taust ja eelnevad kogemused ning teiselt poolt motivatsioon projektis osalemiseks.

Osalemine                                                                                                                       

Osalemiseks palutakse kunstnikel saata enda CV ja motivatsioonikiri (max 1 A4). Motivatsioonikirjas on oluline kirjeldada enda huvi osalemise vastu ning näidata, kas esineb varasemaid kogemusi kogukonnakunsti tegemisel. Soovitav on lisada linke teostatud projektidele või materjalidele, kust leiab infot kunstniku poolt teostatud tööde kohta. 

Kõik taotlused tuleb saata e-posti teel ja lisatud dokumendid peavad olema pdf–formaadis. Lisatud dokumendid peavad olema salvestatud kunstniku ees- ja perekonnanime sisaldava pealkirjaga. Igale taotlejale saadetakse vastus taotluse kättesaamise kohta. Kõik projekti raames saadetavad taotlused peavad olema ingliskeelsed, samuti on ka kogu projekti tegevuskeel inglise keel.

Taotlus tuleb saata aadressile carolina.jonsson@virserumskonsthall.com, hiljemalt 5. detsembriks 2021.

Väljavalitud kunstnikke teavitatakse nädala jooksul.

Balti-Põhjamaade kogukonnakunsti võrgustik

Balti-Põhjamaade kogukonnakunsti võrgustik on algatatud kolme organisatsiooni koostöös:

Culturelab (Läti), Tartu Loomemajanduskeskus (Eesti) ja Virserums Kunstihoone (Rootsi).

Võrgustiku eesmärk on suurendada teadlikkust kogukonnaprojektide kohta ning viia ellu Balti ja Põhjamaade kunstnikke kaasavaid kogukonnaprojekte.

Võrgustik sai alguse Põhja-Baltimaade mobiilsusprogrammi toetusel ja rohkem infot projekti kohta leiab SIIT

Projekti partnerite kohta leiab rohkem infot järgmistelt linkidelt:

Culturelab, Cesis, Läti

 Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu, Eesti.

Virserum Kunstihoone, Virserum, Rootsi

Infot projekti tegevuste kohta jagab Tartu Loomemajanduskeskuse poolt Külli Hansen – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

16. November 2021

Novembris esilinastub lausa kolm Tartu Filmifondi toetatud filmi. Esimene neist juba täna, 16. novembril PÖFF Shorts rahvuslikus võistlusprogrammis kinos Artis, tegemist on Katrin Tegova lühifilmiga "Mia ja Liki". Filmi peategelasteks on kaks õde, kes võtavad lõputuna tunduvast suvest viimast, kuid märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad tüdrukute rõõmsat elu. Tüdrukud tajuvad enda ümber toimuvaid muutusi, ent ei suuda olukorda mõista, mis omakorda tekitab neist seletamatut hirmu ja segadust.

Filmi režissöör ja stsenarist on Katrin Tegova, operaator Mart Raun, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Janek Murd, produtsent Maario Masing, filmi tootja Tandem Film. Mängivad Miriam Mia Maimik, Liisa-Lotta Vahemets, Andri Luup ja Maria Peterson. Filmi võtted toimusid 2020. aasta augustis Lõuna-Eestis, Vastseliinas. Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Filmifond.

Tallinna Pimedate Ööde Festivalil esilinastub ka teine Tartu Filmifondi toetatud film, milleks on Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm "Vaino Vahingu päevaraamat". Kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, igapäev, jääb vaid puhas kunst. Kas on selline asi üldse võimalik, või tuleb meil ikkagi püüda kõigepealt armastada? Filmi eesmärgiks pole anda hinnangut Vahingule, vaid valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb teda inimlikuks ja muudab ta loomingu siiani võluvaks.

Sarneti filmi võtted toimusid enamasti Tartus, lisaks on Tartu kajastatud nii filmis kasutatud arhiivikaadrites kui ka intervjuude filmimise lokatsioonides - Vana anatoomikum, Tartu Katoliku kirik jmt.

"Vaino Vahingu päevaraamat" esilinastus on PÖFF-il laupäeval, 20. novembril Coca-Cola Plaza kinos. Kinodesse jõuab film järgmise aasta jaanuaris. Filmi režissöör ja stsenarist on Rainer Sarnet, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Pählapuu, monteerija Martin Männik, produtsent Marianne Kõrver, filmi tootja on Klaasmeri. Osades Mari Abel, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Liina Vahtrik. Filmi rahastajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Filmifond.

Novembris jõuab kinodesse veel kolmaski Tartu Filmifondi toetusega film, 17. novembril esilinastub Aku Louhimiehe pantvangidraama "Omerta 6/12", mis on Soome-Eesti koostööfilm. Film hakkab kinodes jooksma alates 19. novembrist nii Eestis kui Soomes. Louhimiehe film on enamasti üles filmitud Eestis, suur osa võtetest toimus 2021. aasta jaanuaris Tartus.

"Omerta 6/12" on soome kirjaniku Ilkka Remesi bestselleril "6/12" põhinev linateos, mis räägib Euroopa erioperatsioonide grupi Omerta operatsioonist. Lugu hakkab hargnema, kui Serbiast pärit rünnakurühm teeb Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril Soome presidendile atentaadi. Pantvangideks võetakse hulk auväärseid külalisi. Julgeolekuteenistuse ametnik Max Tanner (Jasper Pääkkönen) on pantvangikriisi läbirääkija ja peagi saab selgeks, et terrorirünnaku peamine sihtmärk on plaan Euroopa julgeoleku destabiliseerimiseks. Tanner peab tegema julgeid ja valusaid otsuseid, et välja selgitada, kes on rünnaku taga. Ohus ei ole mitte ainult inimelud - vaid kogu Euroopa tulevik.

Filmi režissöör on Aku Louhimies, operaator Mika Orasmaa, kunstnik Kaisa Mäkinen, osades Jasper Pääkkönen, Nanna Blondell, Sverrir Gudnason, Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, Märt Pius, Priit Pius jpt.

"Omerta 6/12" tootjateks on Soome produktsioonifirma Cinematic, filmi produtsendid on Antti J. Jokinen, Sirkka Rautiainen, Mikko Tenhunen, Evelin Penttilä. Film ning samanimeline telesari (2022) valmivad kaastootmises Stellar Filmiga Eestist. Projekti rahastavad Soome Filmi Sihtasutus, Business Finland, SF Studios, Film Estonia cash rebate meede, Viru Filmifond, Tartu Filmifond ning Gigantti, HP, Icepeak ning BMW. Filmi levitab Estinfilm.

26. Oktoober 2021

05. Oktoober 2021

Traditsiooniline üle-eestiline ettevõtlusnädal toimub sel aastal 4.-10. oktoobrini. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel korral „Kohane ja võida!“. Ettevõtlusnädalal jagub erinevaid sündmusi ka Tartu Loomemajanduskeskusesse, mille tegevuspaik asub Tartus Kalevi ja Lutsu tänaval. 

5. oktoobril kell 15-17 ootab LMK Kalevi 17 majja kuulama esimest üritust sarjast "Loomeka lood", kus praegused ja endised LMK inkubandid räägivad oma ettevõtte lugusid.

Värskelt Tartu parima iduettevõtte tiitliga pärjatud Degritteri asutaja Taniel Põld peab ettekande teemal "Turustuskanalid ja edasimüüjate võrgustik nišitoote näitel", Anu Aun Klotsivabrikust jagab oma kogemust, kuidas ta müügikanalit otsides Amazonini jõudis ning Liis Tiisvelt  iLLIMORist räägib teemal “Disaini loomise lugu”.

6. oktoobril kell 16 avab oma õu ja uksed uuenenud Antoniuse Õu Lutsu tänaval.  

Külalisi tervitavad akustilise muusikaga Sandra ja Jalmar Vabarna, kohapeal saab maitsta toite Itaalia ja Palestiina toidumeistritelt ning kohtuda Antoniuse Õue stuudiotes tegutsevate meistrite ja disaineritega. Samal päeval toimub ka “Loova mõtlemise tehnikate” töötuba Lutsu tn 3 kell 14-16, mida viib läbi  Tartu Loomemajanduskeskuse juht, lektor ja koolitaja Külli Hansen.

Ettevõtlusnädala Tartu Loomemajanduskeskuses lõppakordiks on 7. oktoobril toimuv seminar “Tartu Filmifond kutsub külla - filmitööstuse perspektiivid”, mis leiab aset LMK konverentsisaalis Kalevi tänaval kell 16-18.

Ülevaate eesti filmitööstusest annab Kopli Kinokompanii produtsent Anneli Ahven, Tartu Filmifondi tutvustab ning Eesti filmitööstuse potentsiaalist rahvusvaheliste kaasproduktsioonide kaasamisel kõneleb Tartu Filmifondi projektijuht Inga Koppel, Tartu Filmifondi toel valminud filmide tegemisest jagavad oma kogemusi produtsent Anneli Ahven (“Õnn tuleb magades” ning mängufilm “Johannes Pääsukese tõeline elu”), produtsent ja režissöör Katri Rannastu ning režissöör Joosep Matjus Wildkinost (“Tuulte tahutud maa” ja “Pingeväljade aednik”) ning produtsent Sander Lebreht (2020. aasta tudengifilmi Oscari võitja “Mu kallid laibad”).

Ettevõtlusnädala sündmused on kõik tasuta!

16. September 2021

Tartu Ettevõtlusnädalal pakutava programmiga saab tutvuda ja üritustele registreeruda veebilehel https://ettevotlusnadal.ee/tartu/
 
Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/
 
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.